Lugeja kiri: öö saladuses mõrvu hauduv ajakirjandus

Mihkel Kunnus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õnnetul ja iroonilisel kombel on Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre arvamus «Tapvad sõnad. Tapvad teod» küllaltki esinduslik. See on esinduslik oma ebaesinduslikkuses: üldistus ühiskondliku nähtuse kohta tehakse selle kõige ebaesinduslikuma elemendi järgi. Korduvalt. Mütoloogilise mõtlemise musternäide on mingi juhusliku huligaansuse – Ansipi istutatud puu maharaiumise – esitamine valitsusvastaste meeleolude kontsentraadina.

Igaüks, kes julgeb valitsust kritiseerida, kes avaldab meelt (realiseerib oma demokraatlikku põhiõigust!), samastatakse kellegagi, kes on «seda tegu pikalt plaaninud, sest peab ootama pimedamat aega – ning raiub seal halastamatult maha kunagise linnapea istutatud noore tamme. Salajane mõrv pimeduses, sest mis see teise inimese puu vihaga maharaiumine muud ikka on». No vaadake retoorikat! Salaja! Halastamatult! Pimedas mõrva plaanimine! Vihaga raiumine! See on valitsuse kritiseerija tõeline tuum!

Ometi oli just selline mentaliteet üheks meeleavalduse ajendiks, mentaliteet, mis tapab igasuguse kriitika valitsuse pihta.

Valitsuse kritiseerijad pole seemneid söönud, pole pimeduses ja salaja halastamatuid plaane hauduvad mõrvarid! Kordan siin üht meeleavalduse keskset teesi: «Aususe nõudmine pole ekstremism!»

Pressifotograafi asi on olla adekvaatne ja representatiivne. Kahe punkari ja nende loosungi (mis korraldajate käsul ka kiirelt ära koristati) esiletõstmine on jokk-mentaliteet par excellence: «Haa, näete, foto, fakt, et ka selline loosung seal oli, järelikult oligi selline üritus!».

Tuletan lahkelt meelde ühiskondlike nähtuste analüüsi aabitsatarkusi: valim peab olema üldkogumit esindav (representatiivne). Selleks peab valim olema küllalt arvukas, valimi jaotus peab olema lähedane üldkogumi jaotusele.

Tegu oli kahe noore punkariga. Nende ebaküpsus on vabandatav, pressifotograafid on aga täiskasvanud inimesed.

Kinnitan, nii fotograafid kui ajakirjandus käitusid täiesti seaduse piires, ometi pole neiltki aususe ehk representatiivsuse nõudmine ekstremism.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles