Kalle Komissarov: noortekeskus on parem koht kui kaubamaja

Anne noortekeskuse eskiis. Foto: Karin Tõugu ja Mikk Meelak

Eesti noortekeskusi analüüsides ilmneb, et neis käiakse laias laastus kahel põhjusel: kas head äraolemist otsimas või kindla huviga end arendamas. Üldiselt hinnates võib leida sarnasusi noortekeskuste ja kaubakeskuste rollis noorte elus. Suured kaubanduskeskused on muutunud kõikjal arvestatavateks vabaajakeskusteks.

Need on astunud meiegi ellu üha kindlamalt, tõrjudes kõrvale traditsioonilised sotsiaalsed suhtluspaigad, kiriku, klubi või tänavakohviku. Kaubanduskeskus on pidevalt avatud, seal on soe ja turvaline, kõik, mida iganes vajad, on käe-jala juures. Seal leidub tegemist igas eas inimestele, ja noortel kui kõige paremini kohanejatel ei ole eelarvamusi.

Lastes end mõjutada omaealiste käitumisest, on ostu­­kates hängimine väga aktsepteeritav. Ostmine pole seejuures üldse oluline; kui raha pole või midagi osta ei taha, siis ainult vaatad. Ostukeskuses pole kunagi igav ja kui kodus on probleeme, leiab sealt alati turvalise pingi.

Ostukeskuste paiknemise loogika on lihtne: olla seal, kus on inimesi. Pakkumine tekitab nõudluse – kaubanduskeskusi pole kunagi liiga palju.

Kõige selle näilise tasakaalu ja harmoonia taga haigutab siiski kõle tegelikkus. Noori peibutav ostukeskus ei tee neist paremaid inimesi, nad ei saa tööharjumust, aktiivse eluviisi või sportimise kogemust.

Ostukeskus ei pane neid küsima küsimusi, vastama väljakutsetele, avastama isiklikke huvisid. Tartus tehtud noortekeskuste uuringus (2007) pidasid noored kõige olulisemaks võimalust tegelda millegi huvitavaga, ennast arendada ja leida uusi sõpru (eriti põhikooliõpilased). Kaubanduskeskustes nende noorte vaim lõtvub, nad muutuvad ainult vastuvõtjateks. See on raisatud noorus ja selle eest tuleb meil kõigil vastutada.

Mitu sihtrühma

Niisiis on noortekeskusel rahvavalgustuslik roll. Magalarajoonide Annelinna ja Ihaste vahele planeeritud Anne noortekeskus on osa sotsiaalsest infrastruktuurist. Mõelge, see on väga kaugeleulatuva mõjuga strateegiline asukoht!

Kui raha on vähe, tuleb seda pigem kontsentreerida. Annelinnal on pikk monofunktsionaalse elamurajooni kogemus, nüüd on selle kõrvale aga kerkinud eeslinn Ihaste. Mõlemat keskkonda iseloomustab kvaliteetse avaliku ruumi ja avalike funktsioonide puudumine. Ühes pole see välja ehitatud, teise aga pole sotsiaalset ühisruumi kunagi planeeritudki.

Tehnoloogilised võimalused on asenduseks loonud virtuaalse suhtlusvõrgustiku. Need, kellel kodus laps kasvamas, teavad liigagi hästi, milleni see viib. Kõurikud istuvad pool päeva Facebookis, teise poole päevast tulistavad arvutis mängides vaenlasi tükkideks.

Et põlvkonnad elavad eraldi, ei kandu teadmised tavapärastest tõekspidamistest ja oskustest enam edasi. Vanavanemad ei näe lapsi, emad-isad ei jõua nendega töö kõrvalt tegelda. See on keeris, mida on üksikisikul raske peatada. Siin peab avalikkus sekkuma ja teadvustama võõrandumist kui probleemi ning muutma noorte vabaajaharjumused omavalitsuste prioriteediks.

Annelinnas on kodanikualgatus raske tekkima, veel raskem on see uuselamurajoonis. Ja see pole nii ainult Tartus või Tallinnas, Berliinis ollakse silmitsi sama probleemiga. Planeeritud Anne noortekeskust tuleb vaadata kui üht võimalikku lahendust – noortekeskus on positiivne platvorm, kus liituvad avalik ja eraalgatus.

Ajas muutuv maja

Hoone üldine eesmärk on luua noortele avar ja ruumiliselt kvaliteetne keskkond. Meie kujutluses on noortekeskuse hoone suur, rahulik ja tugev struktuur, mis võimaldab noortel selle sees ennast vabalt ja loominguliselt tunda.

Hoone on suurte avadega konstruktsioon, mida on ausalt eksponeeritud, ja noored saavad mitmefunktsioonilist maja ise enda tegevuste järgi lihtsalt kohandada. Hoone siseruum on selgelt liigendatud, kaugelt silmitsedes on noortekeskus konkreetse vormi ja äratuntava siluetiga. See on välja valgustatud ja paistab kaugele nagu majakas.

Kõrge valgusküllane siseruum rõhutab avatust, üritused ja tegevused saavad seal toimuda samal ajal. Selline ruumi ülesehitus võimaldab tulevikus hoonet lihtsamalt kohandada muutuvate vajaduste järgi.

Seda ideed toetab hoone suureavaline kandev karkass, lakooniline siseviimistlus, suured ruumid ning klaasfassaad akende asemel – akende asukohad piiraksid hiljem ruumide ümberpaigutamist. Kompaktse vormiga hoone on energiasäästlikum, selle eluiga on pikemalt ette planeeritud ja võimalikke muutusi on juba projekteerimise käigus arvestatud.

Nii ei ole noortekeskus särk, mis kohe kitsaks jääb, vaid hoone on valla kõigile uutele mõtetele. See on kavas rajada kahes etapis, mis samuti toetab hoone ajas muutumise kontseptsiooni. Esimene järk hõlmab 2295, teine 1293 ruutmeetrit.

Noortekeskuse vaated on Emajõe suunas, mis on ala suurimaks kvaliteediks. Hoone keskseks olemisruumiks on fuajee / black box suure lavataolise trepiga, mis loob suhtlemisvõimalusi: trepil istuv publik saab nautida fuajees antavaid kontserte jm, hilisemas etapis saab trepilt vaadata ka skate-halli ja ronimisseinu.

Välditud on kitsaid liikumiskoridore, nende asemel on laiad vaheruumid, kus võimalus peatuda, istuda, olla.

Annelinna spordihoone kõrval asuvas noortekeskuses on kõigile kasutamiseks tantsu- ja aeroobikasaalid ning budosaal. Veel on ruumid multimeediakeskusele: tele- ja raadiostuudio, fotolabor, mudellennundusklubi, diskorite ja bändide prooviruumid jne. Laos hoitakse kanuusid ja kummipaate, millega huvilised lähevad Emajõge vallutama.

Ümbrus ühiseks aiamaaks

Noortekeskuse väliruum on mõeldud piirkonda aktiveerima, kaasates kogukonda ja luues ajaveetmise võimalusi kõigile linnaelanikele. Demograafilisi prognoose vaadates olekski lühinägelik luua hoonet ainult piirkonna lastele. Kasvõi päevast või sesoonset kasutust planeerides tuleb mõelda seenioridele. Suur investeering on piirkonna inimes­­tele märgilise tähendusega.

Tegevused on koondatud hoone ümber: peasissepääsu ees on astmeline tehismaastik rulatajatele ja trikiratturitele, jõepoolsel küljel on lõunasse avatud päikseline terrass, mis on ühenduses noortekeskuse kohvikuga ning loob koosluse hoonest mööduva jalgrattateega.

Kogukonna ja vanemate kaasamiseks on suvel petan­­giväljakud ja talvel liuväli. Osa hoone ümber laiuvast poollooduslikust alast võetakse koostöös kohaliku aiandusseltsiga kasutusele linnaaiamaana, kus on nii noortekeskuse õppeaiad kui ka ümberkaudsete kortermajade elanikel võimalus köögivilju kasvatada.

See maja ei ole kindlasti liiga suur – hoone mahtu vähendati projekteerimise käigus kolmandiku võrra ja see rajatakse kahes etapis. Linna korraldatud ehitushankel laekusid pakkumised, mis ületasid maksumuse prognoose 300 000 euroga, ning lähiajal on volikogus arutusel edasised sammud.

Kui valitakse praeguse noortekeskuse ruumide ülevärvimine, ei lahenda see noorte probleeme. Ja see lükkaks edasi ühe suure mõtte, millega ollakse praegu peaaegu lõpusirgel. Anne noortekeskuse hoone ehitus oleks strateegiline otsus. See teeks maailma paremaks!