Abilinnapea Tiia Teppani (pildil) meelest võiks kooliujulaid senisest rohkem kasutada, linna raha kaasates uue ujula ehitamist sel kümnendil nimetab ta aga helesiniseks unistuseks.
Abilinnapea ei kiirusta uut ujulat lubama
21. november 2012, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Tartu kooliujulad on piisavalt koormatud või võiks neid rohkem kasutada?
Olen seda meelt, et kui on spordirajatis, olgu maadlussaal, võimlemissaal või ujula, peaks see olema maksimaalselt kasutatud. Koolimajades kasvõi üheksani õhtul välja.
Ujumissport on meil väga populaarne ja seega peaksid kooliujulad olema aktiivses kasutuses. Kas on, selle kohta ei ole ma statistikat saanud. Tamme gümnaasiumi ujulat haldas Arena ja korraldas seal oma treeninguid.
Kui õhtuti, nädalavahetustel või koolivaheaegadel on kooliujulad alakoormatud või jõude, kas peaks pakkuma neid teistele?
Võib pakkuda, kuid küsimus on, kas jõutakse korraldada turundust.
Milliseid pingutusi linnavalitsus selleks on teinud?
Linnavalitsus ei ole sekkunud koolijuhi rolli. Siin tuleks loota spordiklubide aktiivsusele, kes ise otsivad sportimiseks kohti.
Praegu on meil üks esindusujula Aura, kõige mugavam. Aga seal on ruumikitsikus ja suure külastajate hulga korral ei ole õhuvahetus piisav. Ujumine on läinud massiliseks.
Suhtlusest koolidega selgub, et kooliujulad on väikesed ja õhtuti ujula rentimine võib olla korralduslikult keerukas, see eeldab, et keegi teeks uksed lahti või küsiks piletiraha.
Üksikkliendiga tegelemine võib olla keeruline, aga võib treeninguajad kokku leppida. Samamoodi võib firmadega lepinguid teha. Ujumine on mõistagi ohtlik spordiala, last ei tohi basseini üksi lasta, treener või juhendaja peaks olema kaasas.
Kooliujulad võiks olla kerge leevendus Aura ülekoormatusele, kuid need on siiski väikesed ujulad. Kas Tartu vajaks uut treeninguujulat?
Teades Aura külastatavust, 1400–1500 inimest päevas, on seal väga kitsas. Koolivaheaegadel, kui on ka suurem turistide voog, ei päästaks ka kooliujulate kasutamine. Selles valguses võiks olla üks sportlik ujula veel juures.
Samas ma ei tea, kui täidetud on Arena spordiklubi Betooni tänavas või Arcticu ujula Annelinnas. Kui Arctic avati, oli meil kartus, et Aura kaotab kliente ja jääb pooltühjaks, elu on näidanud risti vastupidist.
Kui Arena ja Arctic oleks täiesti täis, siis ma ütleksin küll, et tuleks ehitada. Neil on muidugi hinnad kallid, eraettevõtte ujulate täitumust ei saa meie koordineerida, võib-olla ongi neil lisavann jõusaali kõrval.
Kui uus ujula tuleks, siis see tühjaks ei jääks, kas see on hädavajalik või mitte, on küsitav. Meil on hädavajalikke asju teha teisigi.
Tagatud peab aga olema algklassiõpilaste kohustuslik ujumisõpe. Seda Aura suudab.
Kui tõenäoline on, et viie või kümne aasta jooksul saab Tartu uue ujula?
See oleks helesiniste unistuste väljaütlemine. Minu teada linna arengukavas aastani 2020 ei ole uue ujula ehitamist prioriteediks seatud. Arengukava on läbi vaieldud ja ma ei tahaks ühtki objekti lisaks lubada. Tunnistan ausalt, Anne noortekeskus on aastast 2007–2008 olnud kõneaineks ja käivad tulised vaidlused selle ehitamiseks lisaraha leidmise üle.
Oleme noortele ennekõike võlgu noortekeskuse ehitamise, aga mitte uue ujula rajamise.