Ülekoormatud Aura loodab väikest abi kooliujulatelt

Vene lütseumi ujula. Foto: Margus Ansu

Neljal Tartu koolil on ujulad, mis võiksid jõudumööda aidata vähendada Aura keskuse ülerahvastatust, kuid takistusi on mitmeid ja nii võib ette tulla, et samal ajal kui Auras on järjekord, seisavad väikesed basseinid jõude.

Tartu veekeskuse juhataja Kairi Ustav uuris kooliujulate kasutamise võimalusi siis, kui Auras oli sügisesel koolivaheajal kerkinud klooramiinitase ja kaebused selle kohta jõudsid ka leheveergudele. Terviseamet soovitas siis Auras ujumisbasseini koormust vähendada.

Ustav ütles, et ujumisklubid kasutavad juba vene lütseumi basseini ja ka Annelinnas asuva Arcticu klubi ujulat. Võimalusi võiks olla mujalgi, ehkki Ustav nentis, et eks pisut kummaline ole oma kliente mujale saata.

Kooliujulate koormatus ja nende seisukord on erinev.

Kõige paremas seisus on Herbert Masingu kooli ujula, mis tehti korda siis, kui Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi abiga remonditi Vanemuise tänava koolikompleks, kus töötab ka Poska gümnaasium.

Masingu kooli direktor Tiina Kallavus ütles, et 25-meetrine bassein on koolipäevadel koormatud, kuid nädalavahetused on vabad. Kasutavad nii oma kooli kui ka Poska kooli õpilased.

Basseini renditakse ka välja ja tunni hind on 51,10 eurot, korraga mahub basseini paarkümmend inimest. On korralikud saunad ja riietusruumid. Vähest remonti oleks siiski vaja, sest mõned plaadid kipuvad pudenema.

Tammes suur remont

Ka Tamme gümnaasiumi ujula on 25-meetrise basseiniga, milles on kaks rada. Praegu on ujula remondi tõttu suletud, kuid see peaks lõppema detsembri alguses.

Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson ütles, et tänavu tehakse korda riietusruumid ja tualetid, ehitatakse ka ventilatsioonitorustikku. Töö hind on 48 000 eurot.

Järgmisel aastal on plaanis paigaldada uus ventilatsiooniagregaat.

Tööd jääb ka kaugemasse tulevikku, sest parandamist vajaks basseini hüdroisolatsioon ja vahetada tuleks kahhelplaadid.

Kooli majandusjuhataja Riina Kõlamets ütles, et nende ujulat kasutatakse väga aktiivselt: pidevalt on tunnid sees. Kõlamets märkis, et tavaliselt on ujula hõivatud hommikul kaheksast õhtul seitsmeni.

Mujalt pärit ujujatele õhtuti või nädalavahetustel ujulat kasutada anda ei ole tema sõnul väga lihtne, sest ei piisa üksnes ukse avamisest, peab olema ka treener, kes turvab.

Seni on Tamme gümnaasiumi ujulat renditud üksnes Arena ujumisklubile, kuid direktori kohusetäitja Urmas Tokko sõnutsi on plaanis ujulat rohkem välja rentima hakata ja kaalumisel on rendi hind.

Jürgensoni hinnangul on tehnilise seisukorra järgi reastatult kolmas Kivilinna gümnaasiumi ujula, see asub nn vanas majas ehk algklasside hoones.

Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk rääkis, et nende 15-meetrist ja tinglikult kahe rajaga basseini kasutatakse tihedalt. Kool on püüdnud seda jupphaaval remontida, vahetanud plaate.

Sel aastal uuendati ka ventilatsiooni ja tõhustati basseini küttesüsteemi. Toeks oli heitmekvootide müügi raha.

Lukk nentis, et treeningubasseini mõõtu ei anna see välja, kuid laste ujumisõpetuse korraldamiseks sobib, samuti kehalise kasvatuse tundideks ja suplemiseks.

«Kehalise kasvatuse tundideks sobivate ruumide hulk koolimajades on väike, iga lisaruum on teretulnud ja seega on ka ujula tihedas kasutuses. Iga päev, kas just iga tund, aga üle tunni kindlasti,» ütles Lukk.

Kool algab kell kaheksa, mujalt pärit ujujatele ei rendita ujulat mitte enne kella nelja pärastlõunal ja nad saaksid seda kasutada kella üheksani õhtul.

Nädalavahetusteks pole ujulat välja renditud, sest pole ka nõudlust olnud. Nädalavahetustel peaks kool küsima kallimat hinda, sest tuleks kutsuda inimene, kes ujula lahti teeb.

Kõik lapsed ujuvad

Kõige kulunum on vene lütseumi 20-meetrise basseiniga ujula. Kooli majandusjuhataja Aleksei Vašanov lausus, et tema ei mäleta, millal ujulas viimati kapitaalremonti tehti.

Riietusruumid on, aga kulunud, pesta saab, duširuumid on, aga välja näevad nagu eelmisest sajandist. Kuid mis kõige olulisem, vee kvaliteet vastab nõuetele ja selle üle on Vašanov uhke.

Vašanov rääkis, et nende kooli ujulat kasutavad peale oma õpilaste ka Emajõe kooli lapsed ja Tartu Ujumisklubi, kahel õhtul nädalas käivad pensionärid-harrastajad. Reedeti pärast koolitunde on ette nähtud ujumisaeg oma kooli õpetajatele.

«Üdini täis ei ole,» möönis Vašanov. «Mahuks juurde, aga ujula seisukord on ka üsna raske.»

Vene lütseumi ujula rendihind on 22,40 eurot tunnist. Nädalavahetuseti lütseumi ujulat ei kasutata.

Ujula tähtsust koolile on Vašanovi meelest raske üle hinnata. «Üle 500 lapse ujub, kõik meie kooli lapsed, siin saavad käia ka need, kes Auras ei saa käia, sest ei ole raha,» ütles ta.

Jürgensoni sõnul vajaksid kooliujulad kindlasti rohkem investeeringuid. Vene lütseumi ujula remondiks linna järgmise aasta eelarvest veel raha ei jagu. Kooliujulate pidamine on kulukas. «On ka küsitud, kas on otstarbekas neid väikesi ujulaid pidada,» viitas ta.

Ujumisbassein on ka Triinu ja Taavi lasteaias ning Pääsupesa lasteaias.

Pääsupesa juhataja Jana Pillmann ütles, et ujula on heas korras, basseini pikkus on 7,5 meetrit ja nad oleksid valmis seda õhtuti välja rentima, kuid huvilisi ei ole ja nii pole kehtestatud ka rendihinda.