Kinnisel elektriturul pani majandusministeerium ise elektrihinna paika ja tarbijale jäi ainult maksmise mure. Ligi 70 aastat riigi kehtestatud elektri hind on teinud paljud elektritarbijad otsustusvõimetuks ja sellest vabanemiseks kulub aega.
See ise otsustamine ongi raske, sest pärast lepingu sõlmimist ei saa kedagi lepingu sobimatuses süüdistada. Tundub, et elektrilepingu sõlmimisel tuleb igasugustest vääratustest ja haneks tõmbamisest hoidumiseks kasutada kalli advokatuuri abi.
Aastal 2013 avanev elektriturg puudutab enam kui poolt miljonit elektritarbijat. Elektrimüüjad on samuti lepingu sõlmimisel raskustes, sest ei oska börsil kujunevat elektrihinda ette aimata ja tulemuseks võib olla pankrot. Arvatavasti ei oska isegi parim selgeltnägija elektriturul kujunevat hinda ette näha.
Eesti Energia AS ja majandusministeerium on meedia kaudu püüdnud kliente küll rahustada, et ei maksa elektrimüüja valikul kiirustada, ja soovitavad oodata, kuni kõik elektrimüüjad (vahendajad) on oma lõpliku hinna avalikustanud.
Tarbija tahab lepingu sõlmimisel kindlasti näha ka elektrienergia ja võrgutasude summaarset hinda. Näiteks ülikonda ostes on tähtis ülikonna hind, mitte nööbid ja ülikond eraldi.
Elektrilepingu sõlmimisel soovitatakse põhjalikult läbi lugeda elektrilepingu ja võrgulepingu tüüptingimused, kuid see soovitus ei ole paljude elektritarbijateni jõudnud.
Eesti Energia ASi elektrilepingu tüüptingimused kehtivad juba alates 2012. aasta 2. oktoobrist. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A hakkavad kehtima 2013. aasta 1. jaanuaril.
Mõlema tüüptingimuste tekstid on venitatud arusaamatult pikaks. Et neis pole isegi poolt sõna rohelise energia ja taastuvenergia tasust, jääb arusaamatuks, miks on roheline energia nii kallis.