Oma ööistungitega takistavad nad riigikogu tööd – selliseid etteheiteid hakkab riigikogu opositsioon ja eriti Keskerakonna saadikurühm sellel nädalal kuulma ilmselt küllalt sageli. Kuid ööistungid on meie peaaegu ainuke vahend, et avaldada survet riigieelarve eelnõule, mis on sotsiaalselt tundetu ja ettevõtlust pitsitav. Sellise eelarve vastuvõtmist tulebki takistada, vähemalt senikaua, kuni keeldutakse eelarvet muutmast.
Piisab vaid ühest märksõnast: uuest aastast tõuseb elektri hind ligikaudu 20 protsenti, aga valitsusliit ei võta aktsiisi (ja seeläbi hinna) langetamist jutukski. Riigikogu vastutustundlik osa sellega ei lepi.
Küllap kuuldakse meie ettepanekuid paremini, kui nende taga on ööistungite surve. Täiesti ekslik on väita, et ega valitsus midagi elektri hinna suhtes ette võtta saagi, kuid valitsuse tööriist on maksupoliitika.
Isevalitsejate vastu
Ööistungid on enamikus läänelikes parlamentides levinud meetod valitsusliitude ülekaaluka hääletusmasina vastu. Ööistungid sündisid Rooma senatis, kus neist sai demokraatide relv diktaatorite vastu.
Senaator Cato Noorem püüdis oma öösse venivate kõnedega takistada Caesari teekonda võimule ning vabariigi muutumist isikukultuslikuks keisririigiks. Ehkki Caesar siiski pääses võimule, peeti ööistungeid nii tõhusaks, et need on parlamenditöö võtete hulka jäänud siiani.
Ettepanek, mida püüame ööistungitega nähtavaks ja kuuldavaks teha, on elektriaktsiisi langetamine neli ja pool korda, Euroopa Liidu reeglitega lubatud miinimummäärani. Televisioonis võib ju parema ja odavama elektripaketi valimise reklaami teha, aga eelseisev hinnatõus mõjub ka Eesti Panga kinnitusel majandusele üsna raskelt, andes märgatava osa järgmisel aastal prognoositavast elukalliduse tõusust.
Keskerakonna ülesanne on tuletada valitsusele meelde, et näiteks neil, kellel on kodus elektriküte, läheb uuest aastast ilma aktsiisilangetuseta väga raskeks. Miks valitsus nende inimeste huve ei kaitse?
Üks valitsuserakondadest, Isamaa ja Res Publica Liit, lubas kodukulusid vähendada, aga see ei kipu neil eriti õnnestuma, meie ettepanekutega ühinedes oleks neil võimalik omaenda lubadused lõpuks ka täita. Tuleb arvestada, et tõusev elektri hind mõjutab ka majanduse konkurentsivõimet – vastuvõetava hinnaga tootmine ja teenindamine muutub järjest keerulisemaks. Elektriaktsiisi langetamisest ettevõtlus võidaks.
Kodukulude kohta on Keskerakonnal veel üks ettepanek: langetada toasooja käibemaksu rohkem kui poole võrra ehk praeguselt 20 protsendilt 9 protsendile.
Toasooja hind on viimaste aastatega meeletult tõusnud, muutes elamiskulud järjest raskemini talutavaks. Praegu täidetakse toasooja käibemaksuga liiga palju riigikassat, kuigi selle eest peavad maksma ka need, kellel tulusid õieti pole, näiteks pensionärid. See on maksupoliitiliselt ebaõiglane lahendus, mis koormab eriti väiksema sissetulekuga inimesi.
Kitsikus koolis
Uus riigieelarve eelnõu ei tee midagi selleks, et tagada Eesti kooliõpilastele koolitoit. 2006. aastast hakati põhikooliõpilastele jagama tasuta toitu, sest seda võeti kui tasuta põhihariduse osa. Riigi toetus on aga olnud aastaid sama, ehkki elukallidus on kasvanud. Ja nii ongi üha enam neid kohti, kus koolitoidu eest tuleb maksta, sest kunagi küllaldase rahaga ei tule enam kuidagi välja.
Meie sõnum valitsusele on lihtne: tõstke riigipoolne koolitoidutoetus praeguselt 78 eurosendilt ühele eurole. Milleks lasta head algatust välja surra, milleks lisada lapsevanematele veel üks kulu ja panna lapsed, avaldus näpus, toetuse saamiseks oma vaesust tõestama? Just sinna praegune tee viib. Tasuta koolitoidu programmi taastamine on üks ööistungite eesmärke.
Me pole rahul ka õpetajate palgatõusu lahendusega. Räägitakse 11-protsendilisest palga alammäära tõusust, kuid raha lisandub õpetajate palkadeks märksa vähem, vaid viis ja pool protsenti. See tähendab järjekordset pitsitust valla- ja linnavalitsustele, kes peavad alammääraga kohanema.
Jutud «kasutage nüüd raha sihipäraselt, ainult õpetajate palkadeks» lähevad vastuollu sellega, mida praktikud rahanappusest räsitud koolielust räägivad. Vaevalt, et hariduse vallas oleks seni olnud ulatuslikku raiskamist. «Sisemisi ressursse», kust raha leida, on tegelikult jäänud vähem, kui pressiläkitustes väidetakse – vaja on tegelikku lisaraha, et lubadused ei jääks katteta, nagu juhtus kodukulude vähendamisega.
Katteallikad leitud
Kas meil on aktsiisi- ja käibemaksulangetuste kompenseerimiseks ja koolitoidu kinnimaksmiseks ka katteallikad? Jah, on.
Üks võimalus on edasi lükata üsna kallis Eesti Rahva Muuseumi ehitus, mida on küll vaja, aga millele praegu selgelt jõud peale ei hakka. Teine võimalus on edasi lükata uue ühendministeeriumi hoone projekteerimine, mis nõuab samuti raha.
Vaja on kasvatada riigi tulusid, taastades ettevõtte tulumaksu (pean silmas maksuvabastust reinvesteeritud kasumilt). Ja loomulikult on Keskerakond valmis kehtestama uue ning õiglasema, astmelise tulumaksu, mis jagaks maksukoormust tasakaalustatumalt ja teeniks samas riigile paremini tulu sealt, kus raha rohkem liigub.
Järgmise aasta eelarvet on võimalik muuta paremaks, ettevõtlussõbralikumaks ja samas sotsiaalselt tundlikumaks, samuti leida kate mõnele hoogsale lubadusele (õpetajate palk) ja lükata edasi mõni üle jõu käiv kulu (Eesti Rahva Muuseumi uus hoone).
Palvekirjade ja ka sisuliste argumentidega ei tee siin kahjuks midagi, seda on elu küllalt näidanud. Praegusele valitsusele, kes on upsakas oma veendumuses, et keegi neid asendada ei saa ja teisiti polegi võimalik, mõjuvad vaid survevahendid.
Hooldajad ja meditsiiniõed näitasid oma jõudu streikides, ja seda edukalt. Alguses muidugi räägiti, et midagi muuta pole võimalik. Lõpuks, kui surve aina tugevnes, selgus, et ikkagi oli võimalik muuta. Riigikogu opositsiooni ja Keskerakonna survevahendiks on ööistungid ja enam pole võimalik eirata teiste võimaluste olemasolu järgmise aasta riigieelarves.
/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)