/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/11/18/1439480t1h20ba.jpg)
Linnakodanik Kalle Kulbok jätkab võitlust tosina Emajõe-äärse puu eest Ülejõe pargis, mis jäävad ette endise linnaarhitekti kavandatud vaateplatvormile. Linnavõimud ei pea aga võimalikuks platvormi nihutada ega ära jätta.
Linnakodanik võitleb tosina jõeäärse puu eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Kulbok tugineb nüüd oma võitluses seisukohale, et linnavalitsus ei ole saanud keskkonnaametilt luba pärnade ja hõberemmelgate raiumiseks, mis jäävad vaateplatvormile ette.
Ta juhib tähelepanu, et ehkki keskkonnaametilt on heakskiit Ülejõe pargiteede ja Emajõe vasakkalda kindlustiste uuendamise ehitusprojektile, on kooskõlastus antud märkustega. Seega puude raiumise luba ei ole ja praeguses õigusruumis oleks sellise loa andmist ka keeruline põhjendada.
Keskkonnaameti arvamus
Samal seisukohal on keskkonnaamet oma kirjas, mis 6. novembril Jõgeva-Tartu regiooni juhataja Rainis Uiga allkirjastatuna linnale saadeti.
Kirjas on öeldud, et kui projekteerija KLM Projekt jaanuaris töö keskkonnaametile esitas, ei olnud sellega kaasas vaateplatvormi jooniseid, mis valmisid alles mais. Seetõttu ei olnud keskkonnaametil jaanuaris võimalik hinnata, missuguse looduskaitseseaduses nimetatud erandi alusel kavatsetakse kalda ehituskeeluvööndis ehitada.
Keskkonnaamet juhtis veel septembri lõpus tähelepanu, et projektis peab olema põhjendatud, millisel õiguslikul alusel vaateplatvorm rajatakse. Kui omavalitsus pole ehitusluba andnud kooskõlas selle seadusega, ei saa olla ootust ehituse õiguspärasuse suhtes.
Veel ütleb keskkonnaamet, et veeseaduse kohaselt on raie veekaitsevööndis võimalik keskkonnaameti nõusolekul, mida ei ole. Pealegi viitab keskkonnaamet dendroloog Eino Laasi hinnangule, mille järgi suurem osa raiuda kavatsetavatest puudest on heas või rahuldavas seisukorras.
Keskkonnaametnike meelest võiks lahenduseks olla vaateplatvormi nihutamine nii, et suurema osa puudest, sealjuures pärnad, saab alles jätta.
Linnapea Urmas Kruuse oli aga läinud nädalal, kui Kulbok ajakirjanikuks kehastunult linna pressikonverentsil teema tõstatas, selgelt seda meelt, et keskkonnaamet on jaanuaris projekti kooskõlastades andnud loa ka puude raiumiseks.
Teda toetas oma selgituses linnasekretär Jüri Mölder, kelle meelest kooskõlastuse saanud ehitusprojektist oli üheselt aru saada, et puud tuleb maha raiuda. Ta möönis siiski, et linna ja keskkonnaameti vahel võib tekkida õiguslik vaidlus.
Arupidamisest loobuti
Mölder lisas, et kuigi linnavalitsus kaalus, kas rahandusministeeriumiga platvormi nihutamise üle aru pidada – ehituseks kasutatakse Euroopa abiraha –, loobuti sellest, olles Möldri sõnul kindlad, et see ei oleks lubatava hankelepingu muudatus, mille tagajärjeks võiks olla raha tagastusnõue või mingite kulude abikõlbmatuks kuulutamine.
«Kalle Kulboki pani minu hinnangul tegutsema see, et ta nägi hankes otsest tegevust Tiit Silla pakutud plaani (Ülejõe pargi hoonestuskava – toim) realiseerimiseks. Aga linnal sellist plaani ei ole,» ütles Mölder.