Tartu Ülikooli nõukogu andis rektorile loa võtta tuleval aastal kuni 12 miljonit eurot arvelduslaenu, tagamaks sadade Euroopa Liidu raha eest ette võetud õppe-, teadus- ja ehitusprojektide ladus rahastus.
Tartu Ülikooli võlakoorem väheneb jõudsalt
16. november 2012, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli 2013. aasta ligi 146 miljoni eurosest eelarvest moodustavad Euroopa Liidu tõukefondidest plaanitavad laekumised rekordilised 41,4 miljonit eurot. Sellest ligi 25 miljonit on kavandatud teaduse tegemiseks ning ligi 11,9 miljonit Füüsikumi ja siirdemeditsiinikeskuse ehituse jätkamiseks.
Euroopa Liidu toetusraha laekub viivitusega alles pärast tööde lõppu ja aruannete esitamist. Vältimaks töö katkestamist või töö tegijale võlgu jäämist vajabki Tartu Ülikool tõenäoliselt arvelduslaenu, mis võrdub ligikaudu ülikooli ühe kuu käibega.
«Tartu Ülikool pole pidanud kunagi varem jooksvateks arveldusteks laenama, aga järgmisel aastal pole sellest ülimalt tõenäoselt pääsu, sest meil puudub küllaldane likviidsuspuhver,» sedastas ülikooli finantsjuht Taimo Saan.
Võla piir on kaugel
Taimo Saan selgitas, et Tartu Ülikooli rahakott jookseb tühjaks jaanuaris-veebruaris, kui riigi raha ülikooli veel ei liigu, ning pärast jaanipäeva, kui korraga tuleb välja maksta sadade õppejõudude ja teadustöötajate puhkuseraha. Õppejõudude puhkus küünib peaaegu kahe kuuni.
«Tõenäoliselt tuleb hakata arvelduslaenu võtma juba jaanuaris,» tõdes Saan. «See laen pole konkreetselt seotud ühegi objektiga. Püüame aga töötada nii, et järgmise aasta lõpuks oleks arvelduslaenu jääk null või minimaalne.»
Ülikooli summaarne laenukoorem on praegu 19,6 miljonit eurot ehk 15,4 protsenti 2012. aasta eelarvest. Järgmise aasta lõpuks loodab ülikool vähendada laenude jäägi 16,1 miljonile eurole ehk 11 protsendile eelarvest. TÜ nõukogu otsusega 2010. aasta kevadest on laenukoormuse ülempiir 25 protsenti eelarvest.
«See on piir, mille puhul saame veel tagada, et täidame pankadega sõlmitud kokkulepped ega pea võtma uut laenu vana laenu tagasimaksmiseks,» selgitas Taimo Saan.
Rekordiline laenude jääk, 22 miljonit eurot, oli ülikoolil 2011. aasta lõpul. Võlg paisus peamiselt Jakobi 2 Philosophicumi ning Lossi 36 sotsiaal- ja haridusteaduskonna maja kapitaalremondi tõttu.
Tänavu pole Tartu Ülikool laenanud ehitusteks ja kapitaalremontideks lisaks sentigi ega kavatse seda ka 2013. aastal. Küll on tarvis ülikoolil Saani sõnul ilmselt jälle laenu võtta 2014. aastal. Selleks teebki ülikool teadlikult tööd laenukoorma minimeerimiseks.
Laen tuleb soodsalt
Oma esimese laenu, 75 miljonit krooni Pepleri tänava ühiselamu, Tiigi 78 õppehoone ja Paabeli kapitaalremondiks, võttis Tartu Ülikool 1998. aastal. Praegu pole järel ühtki laenu, mis oleks vanem kui kümme aastat. Ühiselamute remondilaenudest viimase kustutab ülikool 2014. aasta alguses.
Saan nentis, et esimesest laenust alates on laenutingimused drastiliselt muutunud. Esimene võlg võeti 11,2-protsendise aastaintressiga, praegu on kõrgeim intress 1,33 ning madalaim 0,138 protsenti.
«See on enam kui müstiliselt soodne,» tunnistas Taimo Saan viimase kohta.