Vabaduses valminud maale täiendab siinne looming

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse «Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!» kuraatorid Tiiu Talvistu (vasakult) ja Reet Mark olid eile pool päeva enne väljapaneku avamist rõõmsad, et suur töö hakkab lõpule jõudma. Kolmas näituse kuraator Reet Pulk-Piatkowska oli läinud infokleebiste järele.
Näituse «Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!» kuraatorid Tiiu Talvistu (vasakult) ja Reet Mark olid eile pool päeva enne väljapaneku avamist rõõmsad, et suur töö hakkab lõpule jõudma. Kolmas näituse kuraator Reet Pulk-Piatkowska oli läinud infokleebiste järele. Foto: Sille Annuk

Neli ühesuguses käekirjas lillemaali lähestikku. Silte uurides selgub, et kolm neist on Endel Kõksi ja üks Elmar Kitse teos. Sarnasusi leidub sel näitusel kahel korrusel mujalgi, ka Lepo Mikko maalide puhul.

Kevadel möödus kunstnik Endel Kõksi sünnist 100 aastat. Tartu kunstimuuseum tähistab seda eile avatud näitusega «Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!».

Tema piltide kõrval saab vaadata ka Elmar Kitse ja Lepo Mikko maale, sest nad kuulusid kõik kunagise «Tartu kolmiku» hulka. Ainult et üks neist maalis kuni oma surmani vabaduses, tema sõbrad jäid aga okupeeritud kodumaale.

Kõks, Kits ja Mikko

Tartus 1912. aastal sündinud Endel Kõks lõpetas Pallase kunstikooli 1940. aastal. Tema nüüdselgi väljapanekul saab vaadata muu hulgas lõputöid, mis olid ka näitusel Nõukogude Liidu okupeeritud Eestis. Lepo Mikko ja Elmar Kits lõpetasid sama kooli aasta varem.

Kuidas seletada kolme noore kunstniku loomingus leiduvaid sarnasusi?

«Kitse ja Kõksi pere käisid väga tihedasti läbi,» ütles üks kolmest eile avatud väljapaneku kuraatorist Tiiu Talvistu. «Kolmekesi arutasid nad oma aja kunsti probleeme, jälgisid prantsuse kunstnike loomingut. Mõjud olid kõigil kolmel ühesugused, kuigi Mikko on algusest peale natuke teisel rajal.»

Kits sidus oma hilisema elu Tartuga ja Mikko tegutses Tallinnas, Kõks aga asus elama Rootsi linnas Örebros, kus ta ka 1983. aastal suri.

Talvistu andmetel kirjutas Kõks 1970. aastate keskel, et ta on üle ookeani lennanud 18 korda. Kunstnik käis Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos ning tutvus indiaani kultuuriga. See kajastub ka tema loomingus.

Ja kuigi Kõks ei olnud Kitse ja Mikkoga kirjavahetuses, jälgis kolmiku Rootsis elanud liige kahe kodumaale jäänud kaaslase tegevust ning kirjutas Talvistu andmetel sellest oma artiklites.

Viiulimäng näitusel

Näitust «Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!», milles oli eile kujundamise lõppjärgus seinale pandud 125 teost, saab Tartu kunstimuuseumi viltuses majas raeplatsil kahel korrusel vaadata 24. märtsini.

Kuuendik maalidest on Kitse ja Mikko looming, kolmandik maale on sellised, mida ei ole Tartus varem näidatud. Ilmumas on mahukas kataloog.

Väljapaneku üks kuraatoreid Reet Mark lisas, et järgmisest nädalast kuni aastavahetuseni elavdab neljapäevaõhtuti veerand tundi maalide ja vaatajate suhtlemist viiulimäng.

Seda saab kuulata kohvikusaalis, kus teemakohaste maalide ees loovad meeleolu maletajatele mõeldud kohvikulaud ja tugitoolid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles