/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/11/14/1433378t1h97cc.jpg)
Eesti Rahva Muuseumi direktori ametisse järgmiseks viieks aastaks kandideerib vähemalt seitse inimest, kelle hulgast leiab nii muuseumitöötajaid kui ka teisi avalikkusele tuntud inimesi.
ERMi juhiks pürib seitse inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumisse olid eilseks jõudnud seitsme inimese kandideerimisdokumendid, enne nimekirja lukku löömist ootab ministeerium postiga saabuda võivaid dokumente tänaseni.
Kandidaatide vestlusvoor on kavandatud 7. detsembriks ja ametisse astumine konkursitingimuste järgi esimesel võimalusel.
Kantsler Siim Sukles ütles eile, et kultuuriministeerium ei saa kandidaatide nimesid avaldada.
Toimetusele on aga enda kandideerimist kinnitanud poliitik ja ajaloolane Tõnis Lukas, kes oli ERMi direktor aastatel 1992–1995, ajakirjanik ja endine Maalehe peatoimetaja Sulev Valner, ERMi teadur-kuraator ja Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Piret Õunapuu, ERMi teadusdirektor Pille Runnel ning rahvaluuleteadlane Mikk Sarv.
Ministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ütles, et sellest nimekirjast on puudu kaks dokumendid esitanud kandidaati, kes ei ole laiemale avalikkusele tuntud inimesed.
Läinud nädalal Eesti Rahva Muuseumi direktori ametist lahkunud Krista Aru ütles kommentaariks, et temale teeb tõsist heameelt, et ERMist endast on kandidaate.
Tähtis amet
«Tahaks midagi suurt ära teha,» ütles Tõnis Lukas. «Eesti Rahva Muuseumi maja ehitamine ja täitmine sisuga on tohutult tähtis.»
Lukas ütles, et sellest ei oska ta midagi arvata, kas asjaolu, et ta on ERMi direktor varem olnud, on komisjoni silmis pluss või miinus.
Küll kinnitas ta, et tema osalemisele erakonnapoliitikas teeks ERMi direktoriks valituks osutumine lõpu, ent see ei tähenda, et ta rohkem ühiskonnaellu ei sekkuks.
«Eesti ühiskondlikku ellu tuleb aktiivselt sekkuda kõigil inimestel ja ma arvan, et kultuuripoliitikat peab Eesti Rahva Muuseumi direktor tegema niikuinii. Tegi Krista Aru, teeb uus direktor,» ütles Lukas. «Kultuuripoliitika on see, mis Eesti arengus lähiaastatel ja ka pikemas perspektiivis on määrava tähtsusega.»
Piret Õunapuu kinnitas, et on tegevusplaane koostanud. Õunapuu ütles, et tema pagasiks on 32 aastat tööd ERMis, kus ta on läbinud kõik sisulise muuseumitöö suunad: kirjutanud, uurinud, näitusi koostanud, välitöödel käinud ja ettekandeid pidanud.
Tema doktoritöö oli ERMi loomise teemal, ta annab välja allikapublikatsioonide sarja vanavara kogumise retkedest ja ta on olnud ERMi juubelikogumiku peatoimetaja.
Õunapuu ütles, et valitava direktori ja muuseumirahva suur ülesanne on Raadile ehitatav uus muuseumimaja toimima panna selliselt, et aastakümnete pikkune vaev maja ehitamise nimel läheks asja ette ja eesti rahvas rõõmustaks selle maja üle. Ta nentis, et praegu ei mõista rahvas hästi uue maja ehitusplaane ja paljud on selle vastu.
«Ma usun, et meilt majast peaks veel olema kandidaat või kandidaate,» ütles Pille Runnel. «Eks me tahaksime panna lauale kõik need asjad, mida oleme ERMis teinud eelmise direktori käe all ja kohati ka tema selja taga, sest tema suur töö oli uue maja projekt. Meie samal ajal oleme sisuga tegelnud. Rahvas räägib maja ehitamisest, aga ERMi elujõu määrab see, mis sinna sisse tuleb.»
Runnel ütles, et temale teada olevatel kaaskandidaatidel on kõigil oma tugevused, kõik peavad panema ideed lauale ja eks siis pärast selgub, kas ministeeriumile on olulisem väga suure halduskogemusega inimese leidmine või on tähtsad tugevad sisulised ideed.
Runnel on ERMis töötanud 13 aastat, viimased viis teadusdirektorina.
Sulev Valner oli napisõnaline: «Väga kommenteerima ei kipuks, eks iga asi selgub õigel ajal. Tegu on kindlasti väga huvitava väljakutsega.»
Mikk Sarv ütles, et on kogu elu muuseumiga seotud olnud.
«Kunagi seitsmekümnendatel sai tehtud küsitluskava meie paleoastronoomia, regilaulude ja ilmaennustuste seoste kohta, millest kasvasid välja paleoastronoomia konverentsid, need olid päris populaarsed,» rääkis Sarv. «Regilaulu ja pärimuskultuuri teemaga olen eluaeg koos olnud, samuti paljude haridusvaldkonna ja muude kodanikualgatustega. See on hinge peal, et Eesti Rahva Muuseum on meie kõigi oma ja seal on see võti sees, miks me nii edukad oleme.»
Üleskutse debatile
Sarv saatis eile talle teada olevatele kaaskandidaatidele üleskutse avalikuks debatiks.
Muuseuminõunik Marju Reismaa ütles, et selleks pole takistusi, kui kõik kandidaadid on oma kandidatuuri avalikustamisega nõus.
Toimetuse katsed saada teada kõigi kandidaatide nimed jooksid eile liiva. Rahvasuus ringleb terve hulk võimalike kandidaatide nimesid, oma kandideerimist nad eitasid, teiste hulgas riigikogu aseesimees Laine Randjärv.