Merikotka surmajat pole veel tabatud

Terveks ravitud kotka vabastamine Emajõe-Suursoos 7. septembril.

FOTO: Margus Ansu

Kes tulistas oktoobrikuus Lääne-Virumaal alla vigastuse järel Tartus terveks ravitud ning hiljem vabadusse lastud merikotka, pole veel teada. Keskkonnainspektsioon jätkab uurimist.

Juhtunu osas on üle kuulatud mitmeid tunnistajaid, kuid nende ütlused pole seni paraku menetlust edasi aidanud, märkis keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.

Lisaks jahimeeste ja kohalike elanike küsitlemisele on inspektsioon päringuid mobiilsideoperaatoritele, et selgitada välja sidevahendite liikumist linnu korjuse leiupaigas. Paraku pole ka see loodetud tulemusi andnud.

«Kui kellelgi on mingit informatsiooni, mis võiks selle kahtsusväärse juhtumi uurimises edasi aidata, siis palume sellest kindlasti keskkonnainspektsioonile teada anda.»

Lastud kotkas avastati Simuna jahiseltsi kasutatavatelt maadelt Väike-Maarja vallast Lääne-Virumaalt. Lisaks surnud kotkale oli samas kohas näha ka seitsme vasika ja viie lamba tapajäätmeid. Samuti üks põdranahk ja kährikute korjuseid.

Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson kinnitas Postimehele, et kahjuks ei ole õnnestunud kindlaks teha, millisest farmist leitud loomakorjused pärit on või kes on need sinna toonud.

Aegna saare lähedalt augustis vigastatuna leitud noor merikotka viis Tartusse maaülikooli loomakliinikusse ravile Eestimaa Looduse Fondi ekspert Madis Leivits. Pärast ravi ja treeninguid vabastas Leivits kotka Emajõe-Suursoo kaitsealal 7. septembril.

Esialgu püsis lind kaitsealal, et aga kotkastel on väga hea suunataju, asus ta peagi teele oma kodukandi, Aegna suunas. Teekonnal võis ta maanduda loomsete jäätmete illegaalses ladustamiskohas Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril, et seal toituda.

Kotkas leiti sealtsamast surnuna 10. oktoobril. Lindu läks otsima kotkauurija Urmas Sellis, sest linnu turjale kinnitatud raadiosaatja signaal katkes. Sulelise korjus lebas selili veelombis.

Maaülikooli kliinikus surnud kotkast röntgenpildi teinud Eestimaa Looduse Fondi ekspert Madis Leivits kinnitas, et kudede vahelt nähtavad metalsed fragmendid viitavad jahimoonas kasutatavale pliile.

Keskkonnainspektsiooni esindaja täpsustas, et kuuli ega haavleid ei õnnestunud kotka korjusest leida, mistõttu ei ole võimalik öelda, millise relva ja laskemoonaga on kotkast lastud.

Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvaid merikotkaid elab Eestis hinnanguliselt 150-180 paari. Trahv selle linnuliigi tapmise eest on 1200 eurot. Sellele lisandub tekitatud keskkonnakahju hüvitamine, mis on merikotka puhul 1300 eurot isendi kohta.

Tagasi üles