iDeal kampaania

Kurva ajalooga raudteeviadukti post sai metallist elupäästja

Riia tänava raudteeviadukti samba ette paigaldatud metallkonstruktsiooniga põrkeleevendi peaks tegema lõpu sealsetele traagilistele liiklusõnnetustele.

FOTO: Sille Annuk

Riia tänava raudteeviadukti betoonposti ette paigaldati ööl vastu eilset metallist põrkeleevendi, mis peaks traagilised õnnetused minevikku jätma. Viimase nelja aasta jooksul on seal hukkunud kolm autojuhti.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et põrkeleevendi ost otsustati juba paar aastat tagasi, kui hakati Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprojekti kaudu raha taotlema. Riigihankeni jõuti selle aasta suvel, kui tähtajaks esitasid oma pakkumised AS Teede REV-2 ja KiirWarren.KL OÜ.

Linnamajanduse osakonna Traffic-projekti juhi Kairi Kuusiku sõnul pakkusid mõlemad firmad sama tüüpi põrkelee­vendeid. Soodsamat hinda – 10 356 eurot – pakkus Teede REV-2. USAs toodetud põrke­leevendi on 3,3 meetrit pikk, teraskonstruktsiooniga ning on praegu ainuke Eestis. Seade koosneb õhuga täidetud kassettidest, mis sõidukiga kokkupõrkel liiguvad üksteise sisse.

«Selle eesmärk on summutada kokkupõrke hetkel lööki. Põrkeleevendi absorbeerib löögijõu endasse ja tekitab väiksemat kahju, eeskätt autos olijaid silmas pidades,» selgitas Teede REV-2 liikluskorraldusosakonna müügijuht Tarmo Sillaots seadme tööpõhimõtet.

Korduvaks kasutamiseks

Põrkeleevendi on eraldi valatud betoonaluse külge kinnitatud keemiliste ankrutega. «See tagab parema kinnituse, sest kokkupõrke hetkel on oluline, et seade püsiks ühe koha peal,» ütles Sillaots.  

Sillaotsa sõnul on seade taaskasutatav, kuid peale kokkupõrget tuleb mõned osad välja vahetada. Nimelt tühjenevad kokkupõrke ajal õhukassetid ja süsteem sõidab kokku. Hiljem saab aga nn diafragmadetailid ehk tiivad taas endisesse asendisse tõmmata ja pärast õhukassettide vahetust on süsteem taas töökorras.

«Kui me suudame tänu sellele leevendile kasvõi ühe inimelu säästa, siis on see ennast sada korda tagasi teeninud,» lausus Sillaots. Ta pakkus, et leevendil võiks olla ka psühholoogiline efekt.

Sillaots kinnitas, et mujal maailmas kasutatakse väga palju nii löögiterminale kui ka põrkeleevendeid. Näiteks eritasandilistel ristmikel ja kiirteede mahasõitudel. Sõltuvalt kiirusest on leevendid erineva suurusega.

Liikluskindlustus maksab

Kairi Kuusiku kinnitusel on Tartusse paigaldatud põrkelee­vendi ette nähtud sõiduki kiirusele vähemalt 50 km/h. Seade ei ole kindlustatud ja otsasõidu korral katab remondikulud Eesti liikluskindlustuse fond ehk see kindlustusfirma, kus on kindlustatud õnnetuse põhjustanud auto.

Kuigi avariisid on juhtunud ka teisel pool viadukti, pole linnal plaanis teist leevendit hankida. Esiteks pole selleks raha ning teiseks täidavad Haagi sõnul osaliselt seda ülesannet enne viadukti asuv fooripost ja eraldussaar. «Seal pole võimalik võtta sirget suunda samba peale,» lausus ta.

Viadukti surmapost

• Viimase nelja aasta jooksul on hukkunud kolm Riia tänava raudteeviadukti posti ramminud autojuhti.

• 2008. aasta 19. septembril sõitis kesklinna poolt suurel kiirusel BMWga vastu betoonposti 24-aastane Marko, kes hukkus.

• Tänavu 17. jaanuari varahommikul sai samas kohas surma sõiduautot Volvo juhtinud 1962. aastal sündinud Ants.

• Selle aasta 13. märtsi öösel sõitis end vastu sillaposti surnuks Volkswagen Golfi juhtinud 27-aastane Keit.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles