Vanemuise uus juht jätkab vanal kursil

Eile pärastlõunal läks Toomas Petersoni (38) tööruumis tordi söömiseks ja kihiseva joogi limpsimiseks. Õnnitlejate hulgas oli Vanemuise finantsjuhi asetäitja Helle Kass (paremalt), tütar Pilletriin aga tegi isa kabinetis aega parajaks, et minna muusikakooli tundi. Foto: Sille Annuk

Vanemuise finantsjuhi Toomas Petersoni esimeste õnnitlejate hulgas olid temaga ühes toas töötavad finantsala naised ja vanem tütar. Nad lubasid uueks teatrijuhiks valituga lahkelt teha lühiintervjuu nende silma ja kõrva all.

Milliseid muudatusi on kavas teha Vanemuise teatris uues ametis alates 1. jaanuarist?

Olulisi muudatusi ma ei plaani, sest teatri meeskonnas olen ma saanud olla tähtsate otsuste juures, oma seisukohti kaitsta ja selgitada. Nii et midagi oluliselt vastumeelset ei ole senistes arengutes tehtud. Eelkõige jätkan sama kurssi.

Aga teiselt poolt on nii, et teatrijuht osaleb produtsendina tahes tahtmata igas lavastusprotsessis, milles aga ei saa olla standardseid lahendusi. Seetõttu tuleb teha mingeid muudatusi töö käigus nii või naa – sõltuvalt sellest, millised ideed kunstilistel jõududel tulevad ja kuidas neid on kõige paslikum lavale panna.

Millele läheb uues ametis põhitähelepanu?

Need asjad on olnud juba pikalt teemaks, ka ajakirjanduses. Lahendamata on meil palkade teema, lõpetamata on teatrimajade remont, plaanimisel on juurdeehitis. Selliseid ülevõtmist vajavaid teemasid on palju.

Kellele jääb Vanemuises finantsjuhtimine?

Teatud tööd on mul uues ametis finantsjuhtimisega ju nii tihedalt seotud, et vaevalt on mul põhjust neid kellelegi üle anda. Aga eks minu senistes ülesannetes tehakse tõsine inventuur ja need tõenäoliselt jagatakse inimeste vahel laiali.

Millised on olnud senised eriti lähedased suhted Vanemuise draama-, tantsu- ja muusikalavastustega?

Kõige tihedamad suhted on mul olnud kahtlemata muusikalavastustega, sest mõnes ma mängin laval pilli. «Moonlight Express» on üks nendest, kus on vaatajate ees terve Big Band Tartu, selles mängimine on ju üks mu töövälistest tegevustest. Nii et eks pillimäng jääb mulle edasi.

Muid lavastusi olen enamasti saalist vaadanud. Muusikaga olen lihtsalt aegade jooksul palju kokku puutunud.

Nagu näha, jälgib meie intervjuud praeguse finantsjuhi ja tulevase teatrijuhi tütar. Kui palju lapsi on teil veel peale tema?

Mul on kolm tütart. Siin ootab kõige vanem, Pilletriin, millal ta muusikakooli peab minema. Nooremad on Hele­­riin ja Sädeliis. Kõik kolm nime on ilma sidekriipsuta, kokku kirjutatud.

Kui palju aega jääb uues ametis üle Big Band Tartule ja teistele huvialadega seotud orkestritele, ühingutele ja igasugustele tegevustele? Mis neist saab?

See oli küsimus, mida küsis minu käest täna (eile – toim) ka sihtasutuse nõukogu.

Ja kuidas kõlas vastus?

Mis puudutab Tartu Saksikoori ja Big Band Tartusse, siis nendega käib tegevus samamoodi edasi, sest need on ju mulle energia laadimise kohaks. Küll aga saan senisest vähem lugusid arranžeerida, sest see võtab hirmus palju aega.

Kuid tõenäoliselt ei ole mul aega jätkata Eesti Puhkpillimuusika Ühingu juhatuses. Samuti ei jää aega tegutseda teatrifestivali Draama finantsjuhina. Nii et need on kaks kohta, kus on mul küll oluliselt vaja oma tegevust kokku tõmmata ja teistele üle anda.