Kilbarid käisid Tartus mängimas

«Kuldvillaku» saatest tuttavaks saanud Igor Habal (mustas) sai üksikmängus teise koha, kuid jäi Euroopa meistri tiitlist ülinapilt ilma. Tema kõrval belglane Ronny Swiggers. Foto: Margus Ansu

Taas teleekraanile jõudnud saade «Kuldvillak» on ilmselt nii mõneski tekitanud mõtte, et küll see mälumäng on hea ja lihtne viis raha teenida.

Nädalavahetusel Tartus mälumängu Euroopa meistrivõistlustel osalenud kilbarite sõnul võttis see aga aastaid, enne kui kogunes piisavalt palju teadmisi äramärgitavate tulemuste saavutamiseks.

Karlova gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiit Naarits, kes sai individuaalarvestuses parima tartlasena 39. koha, rääkis, et mälumänguga tegelemise algusest läks umbes kümme aastat, enne kui hakkasid tulema paremad tulemused.

Euroopa meistrivõistlusel läksid Naaritsal ta enda sõnul õigesti umbes pooled vastustest, mis on päris hea tulemus. Veerand küsimustest olid sellised, millele võinuks õiget vastust teada ja mis jäävad pisut kripeldama, viimase veerandi puhul polnud tal aga vastustest õrna aimugi.

Eelmise aasta võistlusega võrreldes sai ta enda sõnul punkte vähem, aga koht on jällegi kõrgem.

Naarits tõi välja, et temale oli üks lihtsaimaid küsimus «Millises linnas tegutseb korvpalliklubi Žalgiris?». Siitkandi spordihuvilisele on see teada-tuntud klubi, kuid üks Norra noormees oli pakkunud, et see tegutseb kusagil Kreekas.

Maailmameister oli kohal

Võistlustel osales ka tänavune mälumängu maailmameister Jesse Honey, kes siin pidi küll leppima kohaga alles esikümne lõpus. Britt rääkis enne võistluse algust, et ega ta tegelikult väga palju ei ootagi, sest Euroopa võistlusel on küsimused teist laadi kui ülemaailmsel ning need ei sobi talle kahjuks nii hästi.

Igapäevaelus on ta aastaid leiba teeninud telesaatele küsimuste koostajana, kuid nüüd pöördub tagasi oma tõelise ameti, linnaplaneerija töö juurde. Nagu amet vihjab, on Ho-ney lemmikalaks geograafiaga seonduv.

Täiesti teadlikult ja sunniviisiliselt hakkas ta aga õppima spordifakte. «Varem ma arvasin, et sport on surmigav,» naeris Honey, kes nüüdseks on avastanud ka selle ala võlu.

Üks võistluse korraldajatest ja Euroopa meistrivõistlustele aastaid küsimusi koostanud Arko Olesk oli väga rahul selle aasta individuaalvõistluse finaaliga. Kõige parema väljaselgitamisel olid esiviisikus mängijad viiest riigist ning see näitab Oleski sõnul seda, et küsimused on olnud mitmekesised ega ole kellelegi näiteks rahvusest tingitud eelist andnud.

Olesk rääkis, et kui Euroopa meistrivõistlusi 2003. aastal korraldama hakati, siis koostas küsimused korraldajariik ja igal aastal olid need täiesti erinevad. Nii otsustati kokku panna rahvusvaheline töörühm, kes koostab mitmekesised küsimused, Eesti esindajana kuulub sinna ka Olesk.

Küsimuste tegemine tähendab muidugi seda, et ise võistlusel osaleda ei saa. «Ega ma tippu niikuinii ei küüniks, loksuksin kusagil keskel. Küsimusi koostada ongi huvitavam, õpib rohkem,» rääkis Olesk.

Eestlastel läks hästi

Edukaim umbes 25 eestlasest oli «Kuldvillaku» saatest tuntud mälumängur Igor Habal, kellel veel enne finaali viimast küsimust oli meistritiitel käeulatuses, kuid siis tuli tunnistada sakslase Holger Waldenbergeri paremust.

«Eks see teebki teda näljasemaks,» arvas Olesk muiates, et ilmselt pingutab Habal järgmisel aastal veel suurema innuga.

Teine karikas tuli Eestisse veel: võistkonnamängus võitis Eesti-Soome segameeskond. Umbes 180 osaleja hulgas olid eestlastest lisaks Habalile edukaimad Ove Põder, kes jäi jagama 21. kohta, ning eespool nimetatud Tiit Naarits 39. kohaga.

Mõned küsimused Euroopa mälumängu meistrivõistlustelt

•     Asuriit, malahhiit, tennantiit, kalkopüriit, borniit – mis metalli levinuimad ja tähtsaimad mineraalid need on?

•     Nimetage endine CNNi tegevdirektor ja Time Magazine’i peatoimetaja, kes on kirjutanud Henry Kissingeri, Benjamin Franklini ja Albert Einsteini paljukiidetud biograafiad ning viimati Steve Jobsi ametliku eluloo.

•     Mis joogi leiutajana on tuntud itaallane Antonio Benedetto Carpano 18. sajandil? Ta lisas valget veini teatud taimede ja maitseainete segule. Campari brändina toodetakse jooki originaalretsepti järgi siiani, lisaks on olemas aromaatsem ja kibedam variant Punt e Mes.