Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/11/08/1420462t1h0061.jpg)
Pontsakad viirpuumarjad Munga ja Kompanii tänava nurgal haridusministeeriumi pargis punetasid eilehommikuses päikesepaistes iseäranis ahvatlevalt. Viirpuu võras ja all murul sehkendanud hunnitus rüüs siidisabad näisid oma viristamisega kinnitavat, et hiljutised miinuskraadid on nende toidupoolise ka iseäranis magusaks näpistanud.
Meist kaugel põhjas, tundra okas- ja kasemetsades pesitsev siidisaba on enamasti hilissügiseti ja talviti Eestis läbirännul, tühjendades muljet avaldava kiirusega nii viirpuid, pihlakaid, kadakaid, kibuvitsu kui ka lodjapuid.
Vanarahva suus ka näiteks kadakpüüks ja pihlakapoisiks hüütud siidisaba, kes suvel tarvitab toiduks peamiselt õhuputukaid, on tõesti ablas, suutes süüa päevaga kaks korda rohkem marju, kui ta ise kaalub.