Kalmar Kurs: Tartu õhuväravast ja Eesti Õhust

FOTO: TPM

Eesti lennuettevõtte Estonian Airi äsjane otsus lõpetada Tartu lennud, lahkuda Tartust (TPM 1.11) selle aasta lõpus on väga halb uudis. See teema vajab kindlasti püsivat tähelepanu, sest Tartu ja Lõuna-Eesti lennuühendus Tallinna või teiste sihtkohtadega (näiteks Helsingi, Riia) peab püsima ja arenema.

Esmajärjekorras ei saa paraku rääkimata jätta Eesti lennufirma tasemest bussi-, vabandust, lennuühenduse teenuse pakkumisel.

Esiteks on strateegia olnud väga heitlik. Tartu lennuühenduseks pakutud ajad ja sihtkohad, algul Stockholm ja siis Tallinn, said lõpuks paika – varahommikune lend Tallinna, et lennata edasi Euroopa sihtkohtadesse või sealt ümberistumisega kaugemale, ning enne südaööd Tartu suunas tagasi, võttes peale Euroopa lendudelt tulevad reisijad, vahel ka hilinejaid oodates.

See toimis väga hästi. Minu kogemuse järgi on viimastel kordadel lennukid olnud üsna täis. Nii oli ka näiteks 31. oktoobril – sama päeva õhtul, kui sai teatavaks Estonian Airi juhi vallandamise, ettevõtte nõukogu tagasiastumise ning Tartu ja mitme teise liini sulgemise otsus. 1. novembri hilisõhtul pakuti taas bussireisi ning öösel Tartusse jõudnud professor pidi minema järgmisel hommikul ärksa vaimuga loenguid pidama …

Kui kaob usaldus

Omaette teema on olnud lendude ärajäämine. Mina olen viimasel ajal kolm korda pidanud lennuki asemel bussiteenust nautima. Viimati 12. oktoobril, kui selle teate said 32 reisijat, kes soovisid 33-kohalise lennukiga Tallinnast Tartusse saada, kuid pidid kell pool üks saabumise asemel jõudma Tartusse kell kolm öösel. Õnneks oli see ööl vastu laupäeva.

Mul ei lähe meelest ka võimalus vene keelt praktiseerida, sest bussi esireas istujana pidin bussijuhile meenutama, kuidas Ülenurmelt Tartu-Tallinna maanteele saada. Või siis tore vestlus Ülenurmelt kesklinna sõitvas puupüsti täis bussis Euroopa riikide teadusraamatukogude konverentsist osavõtjatega – nad olid üllatunud, et Tartuga on olemas lennuühendus.

Üks riigi teaduskorralduses töötav endine kolleeg on oma vähestes katsetes Tartust lennata pidanud halva kokkusattumuse tõttu lennuki asemel enamasti asendusbussiga leppima. Tartust mineku korral tähendas see küll lennufirma kulul, kuid palju suurema ajakuluga lennureisi Euroopasse.

Kas selline kogemus mõjutab tarbijakäitumist või tööreiside edasist planeerimist? Ma väidan tuttavate ja kolleegide kaudu kogutud rahvapärimusele tuginedes, et viimase aasta jooksul on ära jäänud kümneid lende, mis tähendab sadade reisijate negatiivset kogemust. On see mõjutanud ka Tartu-Tallinna-Tartu lennuliini kasutamist?

Kui on teenus ja on lubadus, siis tuleb seda ka pidada. Väikseid lennukeid on vähe, kui oleks vaja üht tehnilise rikke tõttu asendada, ning nüüdseks on teada, et riiklik lennufirma on väga suures kahjumis.

Aga selles kontekstis ei saa rääkida stiilis, et Tartu liini täitumus pole olnud ootuspärane ja muud sellist. Kui Eesti lennufirma juht ja ettevõtte nõukogu, kes hiigelkahjumisse viinud strateegia heaks kiitis, on pidanud tagasi astuma, siis on väga kahetsusväärne, et Tartu õhuvärav ja lennuliin on üks selle kahjumi ohvreid.

Hiljutine Eesti tööjõulise elanikkonna ning töökohtade pakkumise uuring tõi selgelt esile Tartu kui Eesti teise tõmbekeskuse ning areneva piirkonna. Tallinna-Tartu maantee uuendamine kogub hoogu, bussifirma Sebe on investeerinud uute busside soetamisse. Lennureisijal on võimalus nii Tartust minnes kui ka Tallinna lennujaama saabudes astuda mugavasse bussi, et jõuda Tartusse. Kuid see võtab lennureisist rohkem aega.

Paraneb ka kahe suure keskuse raudteeühendus, kui peatselt tulevad uued rongid. Kuid ei tohi unustada, et võimalik kiirrongiühendus Rail Baltica – kui see üldse teoks saab – Tartust läbi ei lähe ning näiteks Riia lennujaamast edasilendamisel ajavõitu ei saa. Kokkuvõttes: Tartu ja Lõuna-Eesti transpordiühendus, olgu bussi, rongi või lennukiga, vajab selgeid ja toimivaid lahendusi.

Rahvusvaheline Tartu

Eelmise aasta alguses peeti Tartus Euroopa teadusfondide juhtide ning ministrite ja teaduspoliitika ametnike kõrgtasemel seminar ning ministeerium, toonane Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikool pidid palju veenma ja erakorralisi lahendusi pakkuma, et see üritus leiaks aset Tartus.

Tartu ülikoolid rahvusva­­he­­listuvad järjest enam nii õppejõudude kui ka tudengite arvukuselt. Alles kuulsime ühe edetabeli andmetest, et Tartu Ülikool püsib kõvast Aasia riikide ülikoolide konkurentsist hoolimata maailma kolme protsendi parimate hulgas. Selles tabelis on mitmeid rahvusvahelise koostöö ja tulemuslikkusega seotud näitajaid.

Kuidas sellel tasemel püsida, kui lennuühendus teiste Euroopa ülikoolilinnade ja keskustega on väga ajamahukas ning heitlik? Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahearuanne aasta tagasi näitas samuti, et kõrghariduses on tehtud kiireid samme, kuid mitmed toetavad tegevused, kuhu kuulub kindlasti ka transport, on pigem takistuseks rahvusvahelise konkurentsivõime arendamisele.

Praegu planeeritakse Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014–2020 raha. Euroliidu rahaga on saanud võimalikuks paljud senised investeeringud Tartu teadus- ja haridusasutustele või teadlaste Eestisse kutsumine.

Nädala pärast arutab teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumise juhtnõukogu tulevikuplaane, välistudengite ja väliskoostöö prognoose –rahvusvaheline mõõde kasvab hariduses ja teaduses. Ka Tartu ja Lõuna-Eesti tuntus turismi sihtkohana, kultuuri- ja spordiürituste keskusena on viimastel aastatel kiiresti edenenud.

Õhk Tartule

Riikliku või haridus- ja teadusasutuste tasandi roll välissuhtluses ning kasvõi nendesamade Euroopa Liidu teadus- ja haridusprogrammide ning rahastuse läbirääkimistel on praegu hoopis teine kui paarkümmend aastat tagasi.

Seetõttu on haridus- ja teadusministeeriumile, sihtasutustele Archimedes ja Teadusagentuur, ülikoolidele, ettevõtetele, Balti kaitsekolledžile ja teistele tähtis võimalikult hea ühendus Tallinna ja teiste sihtkohtadega, kahtlemata pakub seda lennuliiklus.

Järjest enam hakatakse mõtlema aastale 2018, mil peale riigi 100. aastapäeva saab Eestist eesistujamaa Euroopa Liidus. Kui korralikku lennuühendust pole, on ülimalt ebatõenäoline, et saame võõrustada Tartus, kasvõi haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas, väga paljusid võimalikke üritusi.

Loodetavasti ei lämmata Estonian Airi otsus Tartu õhuväravat lõplikult. Eesti lennufirma lihtsalt loobub mingist osast Tartu ja Lõuna-Eesti klientidest või sunnib neid reisidele rohkem aega kulutama ja näiteks Tallinna hotellide käivet toetama.

Tartu lennuakadeemia õppejõud Allan Nõmmik (Äripäev Online, 7. november) viitas Estonian Airi konkurentide tähelepanelikkusele Eesti lennufirma plaanide suhtes. Nad suurendasid ise konkurentsi või kohandasid strateegiat nendes sihtkohtades, kuhu Eesti Õhk lendas.

Loodetavasti tuleb ka Tartule paremaid pakkumisi näiteks Helsingi kaudu lendamiseks ja õhk Tartu lennuväravast ei kao, kuniks Eesti lennufirma tuleviku üle häid mõtteid vahetatakse.

Tagasi üles