Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel enam kutseliste püügivahenditega kala püüda, sest selleks aastaks ette nähtud püügikvoodid on täitumas.
Püügikvootide täitumine peatab Peipsil kutselise püügi
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, mis peatab kutselise kalapüügi alates 12. novembrist, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Latika ja haugi lubatud kalasaagid on ammendunud 90 protsendi ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada.
Viimastel andmetel on 7. novembri püügiandmete järgi püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1 protsenti lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9 protsenti lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4 protsenti lubatud saagist. Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb ministeeriumi hinnangul kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.
Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele lõpetas minister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega. Seda seetõttu, et püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik. Mõrrapüügil on küsitav näiteks alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Kokku on kutselised kalurid tänavu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüdnud 2620 tonni erinevat liiki kala, mis on viimase seitsme aasta suurim saak. Mullune saak oli 11 protsendi võrra väiksem.
Kui 12. novembriks laekuvate püügiandmete põhjal jääb veel piisavalt kasutamata kvooti, saab põllumajandusminister kalapüügiseaduse kohaselt kaaluda aasta lõpus veel lühiajaliselt püügi avamist.
Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kokkuleppel.