Trahvist võib päästa autosalongi ehitamine

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalda 13 krundile ärihoonet lubava planeeringu illustratsioon. Vaade Kalda tee poolt, taamal paistavad Luha tänava kortermajad. Vasakul on Maxima, mille planeering on tehtud, kuid mille nelja aasta eest antud ehitusluba on aegunud.
Kalda 13 krundile ärihoonet lubava planeeringu illustratsioon. Vaade Kalda tee poolt, taamal paistavad Luha tänava kortermajad. Vasakul on Maxima, mille planeering on tehtud, kuid mille nelja aasta eest antud ehitusluba on aegunud. Foto: Vallikraavi Kinnisvara

Aastaid tagasi müüs Tartu linn Kalda 13 krundi kohustusega hoonestada see 2008. aasta sügiseks. Ei pidanud aga ka uus, sel sügisel kukkunud tähtaeg, kuid linn ei rutta Vallikraavi Kinnisvaralt leppetrahvi nõudma.

Trahvisumma, mida linn võiks välja nõuda, on 1,8 miljonit krooni, ja selle tagamiseks on seatud kinnistule Tartu linna kasuks 2,4 miljoni kroonine hüpoteek.

Ehkki lugu on habemega, tegi linn veel ühe järeleandmise, sest eesmärk ei ole trahviraha, vaid räämas krundi hoonestamine, nagu linnasekretär Jüri Mölder selgitas.

Masueelne maailm

Tartu linnavalitsuse teisipäevase istungi protokoll on Kalda 13 hoonestuskohustuse täitmata jätmise küsimuses lakooniline.

Kirja on pandud, et Vallikraavi Kinnisvarale tuleb esitada lepingu rikkumise lõpetamise nõue ja anda tähtaeg rikkumine heastada hiljemalt tuleva aasta lõpuks. Seejuures on täpsustatud, et see tähtaeg kehtib eeldusel, et siduv kokkulepe kinnistu hoonestamiseks on sõlmitud hiljemalt tuleva aasta 1. märtsil.

Kõik algas seitsme aasta eest, kui linn müüs kinnistu tingimusega hoonestada see 2008. aasta septembri lõpuks ja nägi ette leppetrahvi pool miljonit krooni.

2008. aasta oktoobris pikendas linn tähtaega tänavuse aasta septembri lõpuni, ühtlasi suurendas leppetrahvi ja saavutas hüpoteegi seadmise. 2009. aastal lisandus kohustus hoonestada planeeringu järgi, planeering kehtestati mullu jaanuaris ja nägi ette kuni kolmekorruselise ärihoone ehitamise ligi 2800-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga.

Tänavu augustis taotles Vallikraavi Kinnisvara hoonestuskohustuse pikendamist veel viie aasta võrra, kuid linn ei võtnud vedu, ja nagu Mölder põhjendas, oli taotlus umbmäärane.

Linn leebus, kui Vallikraavi Kinnisvara tuli välja uue plaaniga, ideega ehitada autosalong, mis võiks valmida tuleva aasta lõpuks. Kinnitamata andmetel oleks jutt Hondade müügisalongist. Vallikraavi Kinnisvara juhataja Indrek Rentel ei soovinud võimaliku rentniku nime täpsustada põhjendusega, et käed ei ole löödud.

Selge on, et autosalongist planeeringujärgse ehitusmahu täitmiseks ei piisa. Muid rentnikke praegu Renteli sõnul ka silmapiiril ei ole. Rentel ütles, et pole sundi ehitada suurimat lubatud hoonet, võib teha osa hoonest või hamburgeriputka – ka siis oleks hoonestuskohustus täidetud.

Siin jääb ruumi tõlgendamiseks. Mölder ütles, et hamburgeriputka siiski ei kvalifitseeruks, linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnas, et minimaalset hoonestusmahtu ei ole seatud.

Olematu huvi

Ranniku leidis, et oleks kahju, kui kolmekorruselise ärihoone asemel tuleb väike autosalong, ning möönis, et see on meeleheitlik samm. Linnaruumi arendamise seisukohalt võiks õigem olla oodata paremat aega.

«Ei, see ei ole meeleheitlik samm,» vaidles Rentel.

Samas möönis ta sedagi, et kaks aastat pole leitud plaanitud ärihoonesse rentnikuks mitte kedagi, samuti pole leitud krundile ostjat. Ta viitas, et seis pole parem naaberkruntidel samas tänavaservas, kuhu on endiselt ehitamata Maxima ja Rimi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles