Raivo Külasepp tahab näha rohkem õnnelikke inimesi

Aasta põllumeheks valitud köögivilja kasvatava Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp hoiab tiitliga kaasas käivat «Külvaja» kuju oma kabinetis. Kingitus on väga päevakajaline, sest firmas algas just suur külvamise ja istutamise aeg.

FOTO: Kristjan Teedema

Aasta põllumeheks valitud kurke ja maitserohelist kasvatava Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp jättis uhked lillekimbud kontori eesruumi tulijaid rõõmustama. Väärika tunnustusega kaasas käiv «Külvaja» kuju seisab tema kabinetis.

«Pidu pole mahti olnud pidada,» muheles teisipäeval aasta põllumeheks valitud Raivo Külasepp eile lõuna ajal. Selleks ajaks oli tal tehtud hommikune tavapärane tiir kasvuhoonetes ja peetud mitu nõupidamist.

«Tiitel tuli ootamatult, väärikaid nominente oli lausa 16 ja nad kõik on kõvad tegijad,» jätkas aasta põllumees. «Neljapäeval teeme töötajatega väikse istumise. Aasta põllumehe tiitel on tunnustus meie kõigile töötajatele. See tiitel peaks väärtustama meie ametit, toidu tootmist.»

Algas külvamine

Tiitliga kaasas käiv üsna suur ja päris raske «Külvaja» kuju sobib 1993. aastal endise Luunja sovhoosi Anne aiandi alusel rajatud Grüne Fee Eesti juhi kabinetti samuti nagu valatult.

«Meil algab jälle hooaeg,» selgitas Raivo Külasepp. «Alustasime just külvamise ja kurgitaimede istutamisega.»

Tartu külje all Väike-Lohkvas kuuel hektaril laiuvates kasvumajades toodetakse aastas 2500 tonni värsket kurki. Salateid ja maitserohelist jõuab sealt aastas lettidele 8,55 miljonit potti-taime.

Eelmise aasta lõpus valmis firmal ainulaadne kurgikasvumaja.

«Vanadest kasvuhoonetest oleme saanud ruutmeetrilt 125 kilo kurki, uuest kasvuhoonest on eesmärk saada 200 kilo ruutmeetrilt,» ütles Raivo Külasepp. «Kuid köögiviljakasvatamisel on palju külgi: alati ei päästa rekordsaak, äri peab olema kasumlik. Meil on kütus ja elekter väga kallis ning vanade kasvuhoonete soojapidavus vilets. Sellepärast ei saa alati gaasi põhja vajutada.»

Et Väike-Lohkvas kasvatatud kurgid, salatid ja maitseroheline on meie poelettidel aasta ringi müügil, on suuresti firma tegevjuhi Raivo Külasepa oskusliku töö tulemus, leidis aasta põllumehe tiitli välja andnud komisjon.

Tööst võiks aasta põllumees rääkima jäädagi. «Kui vähegi mahti, teen ka pühapäeva hommikul kasvuhoonetes väikse ringi,» ütleb ta. «Inimestega rääkimine ja ka murede kuulamine käib töö juurde. Tahan, et inimesed tunneksid end siin hästi. Kui millestki unistan, siis sellest, et mu ümber oleks rohkem rõõmsaid inimesi.»

Meestetööd ja sport

Raivo Külasepp tunneb end kasvuhoonetes väga koduselt, sest alustas 1982. aastal pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist endises Luunja sovhoosis tööd elektriinsenerina.

Ka tema kodu pole töökohast kaugel. «Ametlikult olen maamees, elan Lohkvas,» rääkis Raivo Külasepp. «Tütar ja poeg on kodust ära, ega mul väga valida ole, kes kodus meestetööd teeb. Muruniitmisest, lehtede riisumisest ja lumelükkamisest pole pääsu.»

Perest rääkides selgub, et aasta põllumehe abikaasa Piret on lastearst, kes tegeleb vastsündinutega. Tütar Triinu (30) õpetab inglise keelt ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud poeg Siim (25) on audiitor.

Tööl on Raivo Külasepal kogemust juba nii palju, et enamasti lõpeb tööpäev kella viie paiku. Kui kodused tööd lasevad, käib ta õhtuti jooksmas, rattaga sõitmas ja talvel suusatamas. «No Tartu nelikürituse teen ikka kaasa, aga võistlemine ei ole eesmärk,» märkis aasta põllumees. «Eesmärk on hea enesetunne.»

Väike kodune pidu aasta põllumehe tiitli tähistamiseks tuleb nädalavahetusel.

Arvamus

Imat Suumann

Kunstnik, maali «Luunja kurgikasvatus» autor

Kui Luunja külje all kasvatatud kurgid mulle ette juhtuvad, eks ma ikka söön neid, kuid kurkidel ma suurt vahet ei tee. Sõidan sealtkandist tihti mööda, meil kasvatatud kurkidest rohkem lummab mind kasvuhoonete valgus, mille ma mõni aasta tagasi pildile maalisin. See on ikka väga ilus, las ta lendab vastu taevast. Mõnikord teatud ilmaga peegeldub valgus Ihastesse, siis pole seal tänavavalgustust vajagi: kõnnid metsas ja näed jalge ette.

Ega see kasvuhoonete valgus mind üksi võlu. Kui meil polnud autot, sõitis mu naine Kersti meie maakoju Ahjale Narva–Pihkva bussiga. Tartust välja sõites bussis olnud venelased muudkui ahhetasid seda valgust nähes.

Jane Rämson

Grüne Fee Eesti kurgimaja agronoom

Olen Raivo Külasepaga koos töötanud oma 30 aastat. Ta astub meie juurest kasvuhoonetest päevas mitu korda läbi. See pole häiriv, sest ta on sõbralik ja tore mees. Meie naised hindavad teda, sest Raivo kuulab ära kõik probleemid, ka  isiklikud suured probleemid. Kui teda mitu päeva näha pole, hakkavad naised küsima, millal Raivo tuleb.

Ta pole mingi pintsaklipslane, tihti aitab Raivo naistel 20–30-kiloseid kurgikaste tõsta.

Eneli Feldmann,

Grüne Fee Eesti salati­maja agronoom

Meie salatimajas on aastatega töö paika loksunud, kõik toimib siin nagu iseenesest. Sellest hoolimata on Raivo Külasepp hommikul kell kaheksa salatiliinide vahel ja viskab seal toimuvale pilgu peale.

Vahel käib välja mõne ettepaneku, kuidas saaks paremini. Kui pakume ise välja uue lahenduse, suhtub ta sellesse hästi. «Proovige, vaatame, mis saab,» soovitab Raivo Külasepp siis.

Tagasi üles
Back