Loomaarstitudengid tahavad selgust

Eile osalesid kolmanda kursuse veterinaariatudengid maaülikooli suurloomakliinikus hobuse loote ultraheliuuringul.

FOTO: Margus Ansu

Maaülikooli veterinaaria eriala üliõpilased esitasid rektorile ühispöördumise, tundes muret alarahastatud loomaarstiõppe allakäigu pärast ning nõudes ülikooli juhilt selgust lähiaastaiks.

«Meie põhimure on, kuidas meile tagatakse rahvusvaheliselt hinnatud kvaliteetne haridus, mida meile kõigile on sisseastumisel lubatud,» ütles soomlastest loomaarstitudengite seltsi Suolet esimees Pauliina Pietilä.

Maaülikool nõutas tuleva aasta riigieelarvest oma veterinaarkliiniku kulude katteks 460 000 eurot lisaraha, kuid ei saanud. Veterinaariaüliõpilased nõuavad rektorilt vastust, kuidas plaanitakse kujunevas olukorras tagada veterinaarmeditsiini kliinilise õppe kvaliteet.

«Kas selles valguses on oht, et maaülikool loobub lubadusest tagada meile kvaliteetne loomaarstiõpe?» pärivad tudengid ühispöördumises, millele on lisatud 220 allkirja. «Oleme eriti mures, kuidas tagatakse vajalik rahastamise tase veterinaarmeditsiini kliinilise õppe kvaliteedi parandamiseks lähemas tulevikus.»

Allakäik on alanud

Pöördumises juhivad tudengid rektori tähelepanu sellele, et ilmselt juba 2014. aasta sügisel tuleb maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti inspekteerima Euroopa Loomaarstiharidust Andvate Õppeasutuste Assotsiatsiooni (EAEVE) hindamiskomisjon.

«Nii soomlastel kui eestlastel on mure, kas ka pärast seda hindamist on meile tagatud võimalus välismaal töötada ja end täiendada,» kinnitas Pauliina Pietilä. «Kui on oodata mingeid muudatusi õppekorralduses, tahame aru saada, kas me saame ikka selle hariduse, mille eest oleme nõustunud maksma.»

Eesti Loomaarstiüliõpilaste Seltsi esimees Egne Vellner rõhutas, et juba praegu on tõsine puudujääk ja allakäigu märk ööpäevaringse valve puudumine suurloomakliinikus. Valve olemasolu on Vellneri sõnul üks akrediteeringu pikendamise eeldusi.

Maaülikooli 327 loomaarstiüliõpilasest on akadeemilisel puhkusel 37. Allkirja pöördumisele andis seega üle 75 protsendi kõigist ametlikult õppetööl viibijaist.

Ligi pooled veterinaariatudengeist on oma raha eest õppivad soomlased.

Õppejõud üle koormatud

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Andres Aland polnud eile pealelõunaks pöördumist lugenud, kuid jagas üliõpilaste muret tuleviku ebamäärasuse pärast.

«Praktikumides esineb olukordi, kui ei jätku patsiente või pole võimalik kõiki tudengeid bussiga väljasõidule kaasa võtta ja peame paluma neil kasutada oma autot,» mainis Aland seni esinenud probleeme. «Mure on õpetuse kvaliteedi pärast, mis näitab pisikest langustendentsi. Kliinikus on arstide puudus, õppejõud on üle koormatud.»

Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et tudengite murekiri on õigustatud, kuid paanitsemiseks põhjust pole. Homme arutavad Klaassen ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo loomaarstiõppe rahastamist riigikogu maaelukomisjoni liikmetega.

«Peame töötama koos instituudiga selle nimel, et veterinaaria eriala akrediteering säiliks,» nentis Klaassen.

Tagasi üles