/nginx/o/2012/11/05/1414592t1h356a.jpg)
Eesti suuruselt teises linnas on üks seinatenniseväljak, samal pulgal on Kilingi-Nõmme. Võrdluseks saab tuua, et Tallinnas on väljakuid 17, poole väiksema elanike arvuga Pärnus viis ning väikelinnades Raplas ja Kuressaares kaks.
Tartu seinatenniseelu sipleb surnud ringis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuke koht, kus Tartu seinatennisesõbrad praegu koguneda saavad, on Arena spordiklubi. Selle juhataja Andres Kirss rääkis, et õhtused ajad on triiki täis, aga päeval on väljakud vabad. Kuid ta tunnistas, et pole päevaseid aegu ka reklaaminud.
Varem sai mängida veel Teguri tänaval ja Ringtee lähedal paiknenud Tartu seinatenniseklubis, kuid need kohad on nüüdseks ajaloo hämarustesse vajunud. Kirss ütles ka, et seinatenniseväljak leiba lauale lihtsalt ei too, sest halduskulud on suured ja suvekuudel pole mängijaid, kuna inimesed eelistavad sportida värskes õhus.
Tartu linna lahtiseid seinatennise meistrivõistlusi korraldava mittetulundusühingu Altruist juhatuse liige Arvo Lehemets sõnas, et olukord on väga halb.
«Täiskasvanute seas on raske ala populariseerida, kui pole saaliruumi pakkuda,» selgitas ta ja lisas, et lastele proovitakse midagi välja mõelda, sest Tartusse tuli ülikooli Eesti parim naismängija ja ühtlasi treener Reele Komi.
Komi märkis omalt poolt, et treeningurühmi pole siiani õnnestunud moodustada, kuid on huvi eratrennide vastu.
Linn passib
Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp ütles, et linnal seinatennise toetamiseks plaani pole. «Oleme tegelikult olukorra pärast mures, aga et linnal pole võimalust sellesse alasse panustada, siis ei ole seda ka arengukavas sees ning loodame pigem erasektorile,» seletas ta.
Linna passiivsuse põhjuseks on sobivate ruumide puudumine. Lamp rääkis, et kui oleks ruume, siis spetsiaalsete seinatennise seinte ehitamine ei oleks nii suur probleem, kuid praegu saab määravaks see, et spordihoonetes ei ole sobivaid ruume.
Samuti märkis ta, et toetust vajavaid alasid on veel, kuid linnagi võimalused on piiratud. Ka ei ole Lambi sõnul harrastajate ring erilist aktiivsust üles näidanud.
«Olen ka ise squash’i proovinud ja see on väga tore mäng, aga kahjuks on olukord praegu selline,» resümeeris ta.
Ehitus pooleli
Tartu Postimees kirjutas juba kaks aastat tagasi, et Ihastes Pallase puiesteel vana hotelli vastas on kerkimas uued müürid, millest saab seinatenniseklubi.
Arenduse eestvedaja Janek Eriksoo tunnistas, et projekt jäi veidi soiku ja algne plaan avada väike tervisekeskus käesoleva aasta lõpus läks vett vedama, kuid nüüdseks on paigas uued tähtajad.
«Ehitusest on valmis ligi 80 protsenti, jäänud on veel siseosa,» rääkis ta ja täpsustas, et enne uue hooaja algust ta hoonet ilmselt avada ei plaani.
Uude hoonesse tuleb kolm väljakut, see annab võimaluse tulevikus ka rahvusvahelisi võistlusi korraldada. Eriksoo kinnitas, et Tartus peaks kindlasti seinatenniseväljakute kasutajaid olema.
«Kui nõudlust millegipärast pole, siis on asi kinni teavituses,» arvas ta.