Oma loengukoorma kergendamiseks ja järelkasvu tekitamiseks peaks ülikooli õppejõud kasutama õppetöös julgemalt vanema astme tudengeid õppeassistentidena, leiab Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik.
Prorektor soovib enam tudengeist assistente
5. november 2012, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallik märkis, et praegu tähendab assistent ülikoolis enamasti iseseisvalt õpetavat magistrikraadiga nooremõppejõudu. Assistendi algne ja peamine tähendus – spetsialisti abi – on jäänud tagaplaanile.
«Minu mõte on selles, et magistrandid ja doktorandid assisteeriksid õppejõudu, aitaksid õpetada nooremaid üliõpilasi,» selgitas Hallik. «Assisteerivale tudengile oleks see nagu õpipoisi staatus, lektorile jääks aga enam aega teadustöö tegemiseks.»
Sellest õppeaastast kasutab kaheksat teise ja kolmanda kursuse informaatikatudengit arvutipraktikumide juhendamisel assistentidena arvutiteaduse instituudi õppejõud. Instituudi asejuhi professor Varmo Vene sõnul paistavad selle sammuga rahul olevat nii õppejõud kui assistendid.
«Kui me tudengeid juhendajaina ei kasutaks, poleks võimalik nii palju praktikume korraldada,» tõi Vene välja peamise pooltargumendi. «Ning on selge, et esmakursuslastele baasoskuste andmiseks pole teaduskraadi tarvis.»
Professor Vene sõnul saavad tudengid kasuliku õpetamiskogemuse ning iga praktikumi juhendamise eest 20 eurot tasu. Suurema koormusega assistendid võivad teenida kuus üle 300 euro.
«Neil on iganädalased metoodikaseminarid, kus arutatakse kõik õpetamise probleemid läbi,» kirjeldas Vene. «Seni on need tudengid küll entusiastlikud. Aga võib arvata, et kui meil oleks normaalne õppetoetuste süsteem, oleksid nad vähem motiveeritud.»