Üldise akadeemilise taseme tõstmiseks, lektorite taseme ühtlustamiseks ning teaduslikele uurimustele suurema kaalu andmiseks soovib Tartu Ülikool näha kuue aasta pärast lektoreina ainult doktorikraadiga inimesi.
Doktorikraadi nõue peab teadustöid fookustama
5. november 2012, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Doktorikraad on nagu juhiluba, mis võimaldab sõita akadeemilisel kiirteel iseseisvalt,» võttis Tartu Ülikooli eelmise nõukogu otsuse mõtte poeetiliselt kokku ülikooli õppeprorektor Martin Hallik. «Ma arvan, et lektoreil, kes saavad oma tööga hästi hakkama, pole põhjust tuleviku pärast muretseda.»
Tartu Ülikooli 351 lektorist on praegu doktorid 129. Doktorikraadiga on võrdsustatud ka nõukogudeaegne kandidaadikraad.
Uuritakse nagunii
Halliku hinnangul ei nõua doktoritöö kokkupanek ja kaitsmine hiljemalt 2018. aastal healt lektorilt iseäralikku pingutust. Ta märkis, et praegu on Tartu Ülikooli lektoriks saamise eeldus vähemalt kahe kolmandiku doktoritöö mahus tehtud uurimistöö, mis on avaldatud teadusartiklitena. Lektor valitakse tavaliselt neljaks aastaks.
«Aeg, mis on jäänud lektoreil doktoritöö tegemiseks, on poolteist korda pikem,» arutles Hallik. «Seega, kui ülikooli nõukogu polekski doktorikraadi nõuet kehtestanud, võiks igal lektoril olla 2018. aastaks tehtud teadustööd ühe doktoritöö mahus.»
Halliku sõnul on iseküsimus lektorite mitmel ametiajal tehtud teadustöö seostamine üheks tervikuks, kuid just seda nõukogu ühe eesmärgina taotleski: vähendada uurimuste juhuslikkust, suurendada nende teaduslikku kaalu.
«Oleks ju loogiline, et lektor hoolitseb selle eest, et eeloleval kuuel aastal tehtav töö oleks sidus varem tehtuga,» leidis Hallik.
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi lektor Ragne Kõuts-Klemm arvas, et doktorikraadi nõue pole probleem, kui sellega ei kaasne ebaloomulikku teadustööga tormamist linnukese kirjasaamise nimel. Kõuts-Klemm ise valmistub kaitsma doktoritööd meediast ja integratsioonist järgmisel aastal.
«Formaalselt võib magistrikraadiga lektoritel tekkida tõesti sund, kui nad tahavad ametikohta hoida, teha doktorikraad forsseeritult lühikese aja jooksul,» arutles Kõuts-Klemm. «Üsna tõenäoselt pole Tartu Ülikooli doktoriõppe võimsus nii suur, et tagada igal erialal kvaliteet, mida loodetakse.»
Üllatust pole
Samas märkis Kõuts-Klemm, et plaan, mille ülikooli eelmine nõukogu vormistas konkreetseks nõudeks 2011. aasta detsembris, oli ülikoolis üleval ja arutlusel juba aastaid. Seega on lektorid, kes tahavad oma positsiooni hoida, saanud hakata doktorikraadi kaitsmiseks aegsasti valmistuma.
«Neile, kes on tahtnud doktoritöö kunagi nagunii ära teha, on see konkreetne tähtaeg omamoodi stiimul, millest kinni pidada,» hindas Kõuts-Klemm. «Pole midagi parata, sageli aitavad tähtajad inimestel end kokku võtta.»
Martin Halliku sõnul on võimalik erandeid teha loominguliste erialade, näiteks maali või muusika lektoreile. Ka ei kehti doktorikraadi nõue näiteks arstiteaduskonna vanemassistentidele, kes on võrdsustatud Tartu Ülikoolis lektoritega.
«Tahame garanteerida, et aastaks 2018 on kõik doktorikraadiga lektorid iseseisvad õppejõud,» resümeeris Hallik.