Möödunud nädalal Tartu kunstigümnaasiumis lahvatanud koolivägivalla juhtumit asus uurima noorsoopolitsei. Kooli direktor aga süüdistab TV3 uudistesaates esinenud lapsevanemat ja telekanalit kooli laimamises.
Kool süüdistab vanemaid laimus
Telekanal TV3 andis möödunud neljapäeval eetrisse uudislõigu, milles kirjeldati Tartu kunstigümnaasiumi esimeses klassis juhtunut, kus üks poiss kriipis plastist plastiliininoaga teise poisi särgi katki ning selja veriseks. Väidetavalt ei meeldinud kiusajale kannatanu talvesaapad, mis olla vanainimeste omad.
Teleuudises ütles poisi ema Liilia Kilk, et kardab poja tuleviku pärast, kuna selline olukord olla koolis pidevalt. «See on täiesti tavaline seal koolis ... kellel on silm sinine, kellel muhk otsa ees,» väitis Kilk telekanalile. Samuti hämmastas teda õpetajate suhtumine, et hoopis kiusatu oli nõrk ja oleks pidanud kohe vastu hakkama.
Kool tegi avalduse
Reede hommikul ütles ohvriks langenud poisi isa Tartu Postimehele, et asjad on võtnud väga ootamatu pöörde. «Meie oleme nüüd süüdi, et me üldse kuskile asjast teada andsime,» lausus isa, kes oli parasjagu koos emaga politseis selgitusi andmas.
«Kool tegi meie vastu politseisse avalduse, et meie laimame neid. Et selliseid asju pole üldse koolis juhtunudki. Kool ähvardab meid,» lisas Liilia Kilk ning väitis, et kooli direktor käitus temaga väga ebaviisakalt. «Sellepärast koolivägivald ei jõuagi kuskile, et kool ähvardab. See on päris jube, mida vanemad peavad pärast veel läbi elama.»
Kilgi selgituse järgi ei toimunud plastnoaga kriipimine siiski saabaste pärast, vaid tähelepanu soovist. «Saabaste pärast narrimine oli eelmisel päeval rõivistus, aga see polnud põhjus. Kannatanu ei teinud kiusajast tööõpetuse tunnis lihtsalt välja ja sellepärast lõikas,» lausus Kilk, kes avastas poja katki tehtud särgi ja kriimud seljal möödunud teisipäeva õhtul.
«Kool väidab, et see ei olnudki nuga, vaid mingi ümarik asi, ning et see ei toimunud koolitunni ajal,» lausus naine.
Ema sõnul ootab ta koolilt nüüd selgitust ja vabandust ning et sellise probleemi korral reageeritaks tulevikus kohe. «Täna on reede, aga direktor ei ole minuga ise ühendust võtnud, ma ise helistasin talle. Ja õpetaja ei ole mu kõnedele enam vastanud,» rääkis Kilk.
Esialgu kaheks nädalaks koduõppele jäetud laps peaks saama täna uuesti kokku kooli psühholoogiga. «Mõlema lapse vanemad ja ka politsei kutsutakse esmaspäevaks kooli kohale ja siis tehakse selgeks, kes räägib tõtt ja kes valetab,» lausus Kilk.
Kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas ütles, et vahejuhtumi päeval ehk teisipäeval ei saanud sellest keegi teada. «Kannatanu õpetaja juurde ei läinud, ühtegi nutvat last ei märgatud. Siin on palju ebaselget, aga õpetaja väidab, et ta oli nii vahetunnis kui tunnis korrapidaja,» selgitas Kikas.
Samas tunnistas direktor, et kiusaja poisiga on probleeme olnud varemgi, kuna laps on raske lapsepõlvega.
«Väga keerulised perekonnaseisud, ta on elanud palju välismaal, tema sotsiaalsed oskused ja suhtlemine ei ole päris nii, nagu peaks. Tal puudub kollektiivis olemise kogemus,» rääkis direktor.
Kooli psühholoog Arma Eensalu lisas, et kiusajal poisil pole olnud stabiilsust ega eeskujusid. «Ma arvan, et see on peamine põhjus. Tal pole suhtlemisoskust,» sõnas psühholoog ning märkis, et kumbki laps ei käinud enne kooli ka lasteaias.
«Nad ei olnud kumbki päriselt kooliküpsed ega ole praegugi veel. Õpetajad on hädas. Aga esimene klass ongi kooliga kohanemise aeg. See, kes kiusas, võibolla ise ei tajugi seda ja ei oska oma käitumisest aru saada,» püüdis psühholoog analüüsida asja tagamaid.
Kool on solvunud
Kooli õpetajad ning direktor on aga solvunud kannatanud lapse ema peale, kes juhtumiga meediasse läks.
«Kolmapäeval vestlesid kummagi lapse vanemad kooli psühholoogiga ja leppisid kokku, et särk hüvitatakse, rohkem pretensioone nagu polnud. Neljapäeval aga helistas TV3, et nemad tahavad lugu,» imestas Kikas. «Me üritasime leida koolis lahendust, aga see ei sobinud ilmselt, kuigi nad tunnistasid, et sobib.»
Eriti pahane on kool Kilgi öeldud lause peale, nagu oleks õpetajate arvates kiusatud poiss olnud ise nõrk ning oleks pidanud kohe vastu hakkama. «No teate, see on kõige suurem solvang, mis üldse saab olla. Mitte ükski Tartu kunstigümnaasiumi pedagoog ei ütle mitte kunagi niimoodi. See on puhas tema interpretatsioon,» lausus direktor.
Kiusaja poisi materjalid on praeguseks saadetud Tartu hariduse tugiteenuste keskuse nõustamiskomisjonile, kes peaks tegema otsuse 7. novembriks. «Aga meie ei oota mingit kuupäeva. Me teeme siit omad järeldused kohe ja võtame kasutusele ennetavad meetmed. Oleme seda ka enne teinud, aga eks püüame nüüd paremini,» lubas direktor ja lisas, et poisi koolivahetuse otsuse saavad teha siiski vaid vanemad.