Elleri kooli unistus hakkab täituma

Elleri muusikakooli juurdeehitise fassaad on planeeritud punakaspruunidest tellistest, mis viitab Tartu rikkalikule tellisarhitektuurile. Kooli uus peasissepääs tuleb sisehoovi, uue ja vana õppehoone vahele. Foto: eskiis

Toomemäe nõlval asuv Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool saab järgmise aasta lõpuks juurdeehitise, kuhu tuleb koori- ja orkestrisaal, nüüdisaegne helistuudio ning uued ruumid nii akadeemiliste löökpillide kui rütmimuusikaosakonnale.

Elleri kooli direktor Kadri Leivategija ütles, et eile YIT Ehitusega sõlmitud lepinguga astutakse suur samm kauaaegse unistuse täitumise poole, kuna juurdeehitise vajalikkusest ja ehitamisest on räägitud juba viimased kolmkümmend aastat.

Kuigi ehitaja leidmiseks välja kuulutatud riigihanke tähtaeg oli juba juunis, venis võitja väljavalimine ja lepingu sõlmimine novembrisse. Nimelt ületasid kõik hankel tehtud pakkumised ehituseks ette nähtud summat ning kool taotles Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava hoone tarvis riigilt raha juurde.

«Me oleksime pidanud hoonet väga palju kokku tõmbama ja vahepeal tekkis isegi lootusetustunne, aga siis saime riigikogu otsusega 860 000 eurot juurde, mis annab võimaluse maja täisulatuses valmis teha,» rõõmustas üksteist aastat kooli juhtinud Leivategija. Ehituslepingu kogumaksumus jääb veidi alla kahe miljoni euro.

Sobivad ruumid

Leivategija sõnul peaks uus õppehoone lahendama praeguse ruumikitsikuse ning andma muusikaõpetuseks palju sobivamad ruumid. Näiteks kooli akadeemiline löökpillide osakond tegutseb praegu 1860. aastatel Lossi tänava äärde kaupmehe elumajaks ehitatud hoone keldris ning hoovipealses majakeses peab toime tulema terve rütmimuusikaosakond.   

«Oleme neli aastat peaaegu võimatutes oludes hakkama saanud, kuid nagu džässis alati – pigem kitsas, aga lõbus,» sõnas viis aastat tagasi loodud rütmimuusikaosakonna juhataja Oleg Pissarenko ning tunnistas, et on mõtetega juba uues majas.   

Samuti on koolil puudunud tänini korralik koori ja orkestri õppeks mõeldud saal ning pole ka tingimusi liikumistundide tegemiseks. «Lavaline liikumine on aga ooperilauljaks pürgivatele õpilastele kohustuslik õppekava osa,» selgitas Leivategija.   

Arhitektide Lea Järve-Ero­­neni ja Erik Joasaare projekteeritud hoone fassaad tuleb punakaspruunidest tellistest ning kooli peasissepääs tehakse siseõue.

Majja on kavandatud 250-kohaline saal, mille lava on sama suur kui Vanemuise kontserdimajas.

Aasta pärast valmis

Esialgse plaani järgi võiks uus hoone valmida järgmise aasta lõpuks. «Kõige ilusam oleks avada uus maja 2013. aasta 10. detsembril, kui on kooli aastapäev, aga kunagi ei tea ju, mis takistusi võib tulla,» ütles Leivategija ning pidas silmas eelkõige muinsuskaitse tingimusi.

«Kuna siin all on keskaegne kultuurikiht, peame ehitama maja vaiade peale ja üle meetri ei tohi maa sisse minna,» selgitas koolijuht. «Eeluurimised ja kontrollkaevamised on küll tehtud, kuid mitte kogu alal, sellega tuleb arvestada.»