/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/11/01/1405936t1hfb3c.jpg)
Täna esitleb Tartu Ülikooli dotsent Ain Raal oma uut raamatut «Seitse tervendavat puud», mis räägib kadakast, tammest, kasest, pihlakast, männist, pärnast ja pajust.
Dotsent räägib tervendavatest puudest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimtaimeteaduse õppejõuna on Raal puude ja nende tervendava mõjuga tuttav juba ligi 30 aastat. Värskes teoses seob dotsent kokku seitsme Eestis kasvava laialt levinud puu teadusliku mõtestamise ja etnoloogilis-farmatseutilise käsitluse.
Raali sõnul on puud raamatusse valitud just nende pruukimise järgi tervise turgutajana. «Näiteks haab, vaher, saar või sirel on kadaka, tamme, kase, pihlaka, männi, pärna ja pajuga võrreldes hoopis tagasihoidlikumad tegijad,» märkis ta.
Raamatus käsitletava seitsme puu järjestus lähtub ajakirja Eesti Loodus aasta puu valimise järjestusest.
«Tõsi, ka kuusk, lepp, toomingas, paakspuu, türnpuu ning mõnigi muu liik on tervise heaks rakendatav, kuid teinuks niigi mahuka raamatu veelgi kopsakamaks,» selgitas Raal. «Hiina vanasõna ütleb: kui mägedes kasvab kolm kõrget puud, siis üks nendest on kõige kõrgem.»
Ain Raal jõudis puude hingeelu uurimise ja raamatu kirjutamiseni fotode kaudu, mis olid kogunenud tema pildipanka loodusfotovõistlusel. Dotsent ise väljendus kujundlikult, et käitus kui rätsep, kel olid kõigepealt pihus vaid nööbid, millele hiljem pintsak külge sai.
Puude tervendavaid omadusi on autori hinnangul tuntud hästi läbi aegade, puudunud on aga teaduslikud paralleelid.