Tartu Postimehes ilmus 30. oktoobril Põim Kama arvustus «Tagasi Eestisse» kohta. Selles on järgmised read: «Viimase aasta jooksul mitmeid kandvaid rolle kehastanud Rein Paku kohta võib üldisemalt öelda, et ta mängib väga hästi Rein Pakku. Tal on üsna kindel ja väljakujunenud lavatüpaaž ning erilist karakteriloomet sinna kõrvale ei mahu.»
Probleemiks osutub arvustaja meelest see siis, «kui roll jääb Paku (lava)isiksusele kaugeks või võõraks ning ta ei suuda seda endale lähendada. Nüüdses lavastuses on ta suutnud küll. Rein Paku kehastatud Johnis on natuke kohmakust ja hädisust, natuke õrnust ja natuke huumorit, natuke pinget ja maailmavalu ning üsna palju Rein Pakku».
Tema varasemate osatäitmiste kohta on nii- ja naasuguseid, kiitvaid ja kriitilisi arvamusi.
Naiseotsimise lavastust arvustades märgib Andres Laasik Eesti Päevalehes 9. aprillil 2011, et «väga tähtis on saada üle eelarvamusest. Kui Rein Paku nimega seostub tavainimesele tavaliselt mingi igav targutamine televisioonis, siis Tartu Uue Teatri lavastuses avaneb publiku ees uus ja ootamatu Rein Pakk. Täiesti huvitav, dramaatiline ja kunstilõhnaline». Kriitik lõpetab oma artikli tõdemusega, et lavastuse näitlejatöö on mõneti monotoonne.
Ülevaatlikku artiklit ei ole Rein Paku kogu teatritegevuse kohta minu teada veel paberile trükitud. Et saada kriitikutelt üldistust, palusin mõnel neist lehes avaldamiseks arvamuse saata.
«Näitlejana on Rein Pakk olnud väga huvitav ja hea, ebatüüpilise teatriteega näitleja kohta üllatavalt hea. «Oblomovit» ei ole kahjuks veel näinud,» arvab Valle-Sten Maiste. «Nii mõndagi osatäitmist olen ajakirja Teater. Muusika. Kino teatriankeedis meenutanud teatriaasta esileküündivamate seas.»