Liigne sebrausk viib jalakäijad õnnetusse

Narva maanteel Kivi tänava pikendusel.

FOTO: Sille Annuk

Liiklusohutuskampaaniad on tekitanud sebrade suhtes mõnikord ohtliku kindlustunde ja teisalt ajendanud uusi sebrasid juurde küsima rohkem, kui linnaametnike meelest oleks mõistlik rajada.

Narva maanteel Roosi tänava pikendusel.

FOTO: Sille Annuk

Riia ja Raja tänava ristmikul.

FOTO: Sille Annuk

Tartus on 480 tähistatud ülekäigurada, valdavalt ristmikel ja 94 varustatud ka fooriga. Liiklusstatistika ülevaadetest selgub aga, et need ülekäigurajad ei ole tingimata alati jalakäijatele ohutud.

Nii näiteks jäi läinud reede õhtul Võru-Ropka ristmiku juures ülekäigurajal auto ette teed ületanud 20-aastane naine, kes vigastuste tõttu viidi kiirabiga ülikooli kliinikumi.

Ülevaatest, mille linnavalitsus koostas Tartu volikogule, nähtub, et kõnealune sebra ei kuulu linna kõige ohtlikumate hulka, aga ka see, et ülekäiguradadel ei ole õnnetused harvad.

Linnavalitsuse analüüsist selgub, et ohtlikemate hulka kuuluvad kolm ülekäigukohta Narva maanteel – Fortuuna, Kivi ja Roosi tänava otsas, samuti ülekäigukoht Riia ja Raja tänava ristmikul.

Eelmisel aastal juhtus Tartus 119 liiklusõnnetust, kus inimesed said vigastada, valdavalt olid need õnnetused jalakäijate ja jalgratturitega ning õnnetusi oli ka ülekäiguradadel.

Politsei andmed

Tartu politsei liiklusjärelevalvetalituse juht Ove Saar andis teada, et politsei andmeil juhtus mullu Tartus ülekäiguradadel 23 õnnetust, neist kolm jalgratturiga. Tänavu üheksa kuuga on sebradel jalakäijatega olnud 14 õnnetust.

Politsei andmeil on nende õnnetuspaikade hulgas omakorda enam kui ühel korral Kalda tee sebra Ehituse ABC juures, kaubamaja ja vana kaubamaja vaheline fooriga sebra, Narva maanteel Peetri kiriku lähikond ja Aardla tänaval Via­nori ees olev sebra.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et kõigest hoolimata ei ole linna vaatevinklist asi hull, on aga üldfilosoofiline küsimus, kui paljudes kohtades peaks üldse olema tähistatud ülekäigurada, mis annab jalakäijale eesõiguse. Tänavat võib ületada ka ristmikel.

«Oma rolli mängis maanteeameti kampaania, mille järel arvatakse, nagu mujalt ei võikski üle minna,» ütles Haak.

Lapsevanemad ja muud huvirühmad teevad ettepanekuid uute sebrade mahamärkimiseks pidevalt, kuid linn ei allu survele kergelt, koolide ja lasteaedade lähikonda puudutavad ettepanekud võetakse enamasti arvesse.

Ohutussaared abistavad

Suurimad probleemid kipuvad Haagi sõnutsi olema pikematel ülekäiguradadel, millest vanemad või puudega inimesed ei pruugi ühe korraga üle jõuda. Seal peaks olema tee keskel ohutussaari. Ka on mõnel pool mureks piiratud nähtavus ja kehv valgustatus.

«Küsimus on selles, kas autojuht näeb piisavalt vara teed ületavat jalakäijat, et ta suudaks piisavalt vara võtta meetmed tarvitusele ja ohutult peatuda,» lausus Haak.

Teisalt on teemaks, et foorikonstruktsioonid ja ohutussaarekesed on visuaalne müra ja neid tuleks kasutada seal, kus see on hädavajalik. «Kus on 2 + 2 sõidurada, seal peame kindlasti saarekesed tekitama,» ütles ta.

Omaette küsimus on ka see, et 480 sebra hooldamine on linnaeelarvele tuntavalt kulukas. Märgistus sõidetakse naelkummidega ühe talve jooksul maha.

Tagasi üles