/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/10/29/1399782t1hd46f.jpg)
Pagan, juba esimene lumi, kirusid inimesed mõni päev tagasi. «Jess, minu ilm!» rõõmustas aga traksis Dalmaatsia koer ja putkas Emajõe äärde oma asju ajama. Seal lodjakoja vastas ta Tartu Postimehe fotograafi Margus Ansut märkaski.
Lumepilt: luuraja harjutas võpsikus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis sa niisama passid, lähme parem luurele,» käis täpiline koer välja hea mõtte. «Sinuga võiks luurele minna küll,» kostis fotograaf esimese hooga. «Hakkame siis astuma!» haukus koer. Haukumine tegi fotograafi aga ettevaatlikuks, talle tundus, et dalmaatslane peaks luuramist veidi veel õppima. «Kuule, mulle tuli meelde, et ma siiski ei saa,» hakkas fotograaf keerutama. «Pidin siin esimest lund ja üht-teist veel pildistama. Lähme mõni teine kord.»
Selle jutu peale naeris dalmaatslane nii, et püksid märjad. «Mees, kaugelt on lõhnast tunda, et sul on taks,» teatas ta. «Kuulasin ilmateadet, ega seda ilusat koerailma kauaks ole. Oma taksiga saad luurele minna alles nädala teises pooles, siis on maa jälle must.»