Naabrid korjavad allkirju Nordeconi kortermajade vastu

Kortermajad Raja parki.

FOTO: Graafika: TPM

Maarjamõisa elanikke on ärevile ajanud firma Norde­con soov ehitada Tartus Raja tänava äärde parki kuni neljakorruselised kortermajad kokku kuni 120 korteriga, seni kehtiv planeering lubaks samasse 15 eramut.

Läinud nädalal said mitmed piirkonna elanikud kutse arutelule, kus tutvustatakse Nor­­deconi soovitava uue detailplaneeringu lähteseisukohti. Arutelu on linnavalitsuses juba homme.

Nordeconi Lõuna-Eesti piirkonna juht Toomas Rell ütles, et korterelamute ehitamise mõte tõukus sellest, et mitmed Tartu suured asutused kolivad Maarjamõisa väljale, seal on ülikooli uus keemiahoone, sinna tuleb siirdemeditsiinikeskus ja füüsikahoone.

Nordecon leidis, et seetõttu oleks mõttekas ehitada kvaliteetsemaid korterelamuid, mitte üksikelamuid. Nii väheneks liikluskoormus, kui ei tule kaugelt tööle käia.

Suur maatükk

Toomas Rell selgitas, et kavandatava uusasumi servades oleksid kahekorruselised kortermajad ja ridaelamud, keskel kõrgemad majad. Planeeringuala pindala on üle kolme hektari.

«Naabritele ei tohiks see vastuvõetamatu olla, seal seda ei tule, et naabritel oleks kolm või neli korrust vastu vahtimist,» ütles Rell. «Ma arvan, et haljastust jääb isegi rohkem alles, kui jääks eramute ehitamisel, sest kui kinnistu oli moodustatud, oli see ka metsavabaks tehtud, välja arvatud üks allee.»

Mainitud allee viib hoone juurde, kus kunagi elasid Aino ja Oskar Kallas ja mida tuntakse ka Jaan Kaplinski majana, ehkki Kaplinski perekond müüs kogu jutuks oleva maatüki koos majaga juba seitsme aasta eest.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et praeguseks on selgunud, et suurt keskkonnamõju Nordeconi kavandatud arendus ei kujutaks. Tegemist oleks aga üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Nii otsustati korraldada ka planeeringu lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu, et selgitada piirkonna elanike arvamus.

Ranniku ütles, et tema isiklik seisukoht on, et kuni kahekorruselised kuue kuni kaheksa korteriga elamud võiksid piirkonda isegi sobida. Koostatava kesklinna üldplaneeringu arutelude valguses tekib aga küsimus, kas sellesse piirkonda peaks üldse korterelamuid ehitama.

Naabrid selgelt vastu

Naabrid aga ei varjagi vastumeelsust ja koguvad protestiallkirju.

«Omanik võib mõelda ja tahta, meil on aedlinn, ühtegi korrusmaja ei ole, kui haiglad välja arvata,» ütles kohalik elanik Andres Kärp. «Ehkki see on erakinnistu ja pole pargiks kujundatud, on ikkagi roheala, pargi koostisosa. Samast läheb terviserada läbi, mis on aktiivselt kasutatav. Pargialade vähendamine ei ole linnades kombeks.»

«Me näeme, et see ei tekita üksnes ebamugavust lähinaabritele ja kinnisvara hinna langust, see on laiem probleem, sest uus elamuala külgneb pargiga, mida läbivad terviserajad,» ütles Jüri Värv.

Naabreid pahandas tõsiasi, et kutse koosolekule saadeti napilt nädal ette, seejuures koolivaheajal, kui paljud on puhkusel ja kodunt ära.

Ka lähikonnas elav Kristjan Haller ütles, et tema ostis krundi teadmisega, et see on eramupiirkond. Haller nentis, et Tartus on juba Tammelinnas ja mujal kruntide väärtust vähendatud kruntide poolitamise ja sobimatute hoonete vahele ehitamisega. Ometigi on ülikoolilinnadele omased suured eramurajoonid.

«Kesklinn on tühi, miks peab siin maha võtma põlispargi ja panema asemele sobimatud majad?» küsis Haller. «Seda juttu olen ma kuulnud paari viimase päeva jooksul, et füüsikud kolivad siia ja füüsikutel on vaja kortereid. Füüsikud kolivad siia vähem kui kilomeetri kauguselt.»

Tartu Ülikooli Kliinikum ei ole ametlikku seisukohta vaimuhaigla ja kopsuhaigla vahelisse parki kortermajade ehitamise suhtes kujundanud.

«Ega see meid väga ei rõõmusta,» ütles juhatuse liige Mart Ei­­nas­­to.

Tagasi üles