Kinnisvaraärimees Mart Avarmaa taastab pastoraadihoonet

Maja taastamise projektijuht Ain Sinikas (vasakul) ja ehitusjärelevalve tegija Andrus Mutli uurivad ligi kolmekümne sentimeetri laiusi tappühendusega põrandalaudu, mis on plaanis kõik uuesti maha panna.

FOTO: Sille Annuk

Kinnisvaraärimees Mart Avarmaa taastab Tartus Vallikraavi tänavas historistlikus stiilis ehitatud kunagist ülikooli koguduse pastoraadihoonet, millest võiks tulevikus saada nii elamu kui ka büroohoone.

Muinsuskaitsealune hoone läks Avarmaa firmale OÜ Marteburg juba kaheksa aastat tagasi, kui ta ostis selle Tartu Ülikoolilt. «Plaan on vaikselt korda teha, et maja edasi ei mädaneks,» lausus Avarmaa. Mis eesmärgil ajaloolist hoonet restaureeritakse, ei tahtnud ta avaldada. «Ilmselt jääb äri- ja elamispinnaks. Mis täpselt, pole veel mõelnud.»

Avarmaa sõnul käivad praegu 1876. aastal ehitatud kahekorruselises hoones uurimistööd ja konstruktsioonide avamine. Kivi kivi haaval on kastidesse pakitud ahjud, üles võetud ligi kolmekümne sentimeetri laiused põrandalauad ning eemaldatud nõukogude ajal paigaldatud plekk-katus.

«Uut maja on lihtne teha. Teed projekti valmis ja kopp hakkab kaevama, aga seal käib kõik samm-sammult,» sõnas Avarmaa.

Uus katus kivist

Tartu Postimehele Vallikraavi 25 maja tutvustanud taastustööde kohapealne juht Ain Sinikas ja ehitusjärelevalve tegija Andrus Mutli hindasid maja üldise seisundi heaks, kuid aeg on teinud siiski oma töö. Eriti kehvas seisus oli plekk-katus, mis jooksis mitmest kohast läbi.

Praegu ongi pandud tööde rõhk katusele, et see veel enne talve tulekut korda saada. Mutli sõnul on katus üsna unikaalne, kuna selle ehitusel on kasutatud soonega laudu, mida mööda jooksis liigne vesi alla. «Mingit kilet me siia alla enam ei pane, sest sama laudis täidab selle funktsiooni ära,» selgitas Mutli.

Kuna uurimistööde käigus leiti pööningult vanu savist katusekive, sai selgeks, et originaalis oligi maja hoopis kivikatusega, ning see on plaanis taastada. Avarmaa ja Sinika sõnul ongi nende eesmärk säilitada nii palju kui võimalik ja isegi rohkem, kui muinsuskaitse nõuab.       

Roosaar appi

Augustis alanud töid teeb Deckol. Maja arhitektiks on kutsutud Eesti üks kuulsamaid vanade majade restaureerijaid Aivar Roosaar, kelle juhtimisel on korda tehtud nii Tartu vaksalihoone kui ka Athena maja.

«See on 19. sajandi teise poole tüüpiline Tartu puitelamu, milliseid jääb kahjuks järjest vähemaks,» ütles Roosaar ning pidas maja suurimaks väärtuseks hästi säilinud originaaldetaile: piirded, karniisid, voodrilauad, aknad, uksed. «Tavaliselt on need hävinud või hilisemate ümberehitustega muudetud, aga siin annab väga palju originaaldetaile päästa.»

Kui kaua võiks maja restaureerimine aega võtta ja kui kalliks kujuneb taastamine, ei julgenud meestest keegi täpsemalt öelda. »Sõltub sellest, kuhumaani taastada,» sõnas Mutli ning pakkus, et tööde maksumus võiks jääda vahemikku 900–1500 eurot ruutmeeter.

Sinika sõnul pole neil ajalist piirangut ning eesmärk polegi kiirustada. «Tahame, et asi oleks nii autentne, kui vähegi saab, ja seetõttu läheme edasi sammhaaval,» lausus Sinikas.

Tagasi üles