/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2012/10/26/1391836t1hc8e1.jpg)
Reedel, 26. oktoobril taastus Tartu Ülikooli Kliinikumis tavapärane töökorraldus, mis oli tervishoiutöötajate streigi tõttu 25 eelnenud päeval häiritud.
Kliinikum töötab nüüd tavapärasel viisil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Streigi ajal vastu võtmata patsientide teenindamise kohta ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael, et paljudel erialadel on inimestega uus aeg juba kokku lepitud.
Ka ei peatatud Tartu Ülikooli Kliinikumis streigi ajaks eriarstide juurde eelregistreerumist ning inimesed said ise endale uue aja nõutada, kui nad olid mures, et nende vastuvõtt satub streigi tõttu ohtu.
«Üldine reegel pärast streiki on, et patsient peab käituma juhiste järgi, mis ta sai siis, kui talle teatati vastuvõtu ärajäämisest,» ütles Kristi Tael.
1.–25. oktoobrini kestnud tervishoiutöötajate streigi ajal võttis Tartu Ülikooli Kliinikumis tööseisakust osa 226 arsti 2628 streigitunniga ja 70 õde 1133 streigitunniga.
Streikijatena läksid kirja kõik töötajad, kes olid streikinud selles ajavahemikus kasvõi ühe tunni.
Võrdluseks – Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab 650 arsti ja 1256 õde.
Küsimusele, kas kliinikumi arstide ja õdede hulka arvestades ei olnud streikijaid liiga tagasihoidlikult, on streigikorralduskomitee liige Jaan Sütt varem vastanud, et suurt osa arste ei puudutanud streik juba sel põhjusel, et osale patsiendirühmadele tuli arstiabi kindlasti võimaldada.
Samuti ei saanud tegemata jätta erakorralist tööd ega tööd, mille puhul ravi oleks katkenud ja võinud tuua halbu tagajärgi.
«Nendegi streigiarvude taga on reaalsed inimesed, ära jäid väga paljud arsti-patsiendi kontaktid,» sõnas Sütt. «Pärast streigi lõppu tuleb need inimesed kõik vastu võtta – see on keeruline ja suurt lisakoormust nõudev töö.»