Kunstnik Konrad Mägi kunagises elu- ja töökohas Tartu raeplatsi ja Rüütli tänava nurgal oli katusekorrusel aastaid aina räämastuvam ruum. Nüüd on seal puhasvalge galerii, mille seintel on väiksemat mõõtu teoste näitus.
Konradmägilased tegid oma galerii
«See oli enne räpane eesruum, mille linoleum lainetas ja krohv oli osalt maha sadanud,» ütles Konrad Mägi Ateljee põhiõppejõud, pallaslaste käe all õppinud kunstnik Heldur Viires. «Võtsime kätte ja tegime sellest galerii.»
Galerii avamisel kõneles kõrgema kunstiharidusega luuletaja, stuudio asutajate hulgas olnud Indrek Hirv. Ta ütles, et oli nädal tagasi Pariisis näinud umbes kümmet samal tasemel näitust. Ta leidis, et mõnedki uhiuue galerii esimese väljapaneku maalid on suguluses kuulsate eelmise sajandi alguspoole prantslaste teostega.
«Maalikunst ei ole Pariisist kadunud,» rääkis Hirv. «Ja mis oleks siis, kui ei oleks seda stuudiot ja selle galerii praegust näitust? Tartu oleks märksa vähem Euroopa linn. Punkt.»
Argipäeviti kolm tundi
Uhiuues galeriis on välja pandud konradmägilaste maalid. Need kuuluvad sealsamas kõrval, maja katusealuse korruse stuudios ehk ametlikumalt Konrad Mägi Ateljees kunstiharidust saanud täiskasvanud õpilaste loomingusse.
«Esimest väljapanekut saab vaadata ainult ateljee töötamise ajal kolm tundi argipäeviti,» ütles stuudios kunstnikuks kujunenud Evi Gailit. «Praegu otsime võimalusi, kuidas rohkem avatud olla.»
Konrad Mägi Ateljee alustas Gailiti teatel kunstiühingu Pallas stuudiona novembris 1988. Ateljee on prantsuse natuuriõpetusest lähtuv vabaakadeemia. Põhiõppejõud oli algusest peale Kaja Kärner, teisest sügisest lisandus Heldur Viires, abiks on olnud Lembit Saarts ja Tõnis Paberit. Peale Kaja Kärneri jäädavat lahkumist 1998 jäi õppejõuks Heldur Viires.
Loodi uus selts
Raeplatsi ja Rüütli tänava nurgamaja Konrad Mägi kunagistest elu- ja tööruumides maalivad stuudiolased aastast 1990. Seni kuulusid nad kunstiühingu Pallas tiiva alla, kuid omanäolise ateljee allespüsimiseks ja toetamiseks loodi tänavu omaette Konrad Mägi Ateljee Selts.
Stuudio mõju Tartu ja ka Eesti maalikunstile on Indrek Hirve hinnangul veerandsajandi jooksul täiesti märgatav ning stuudiokooli töö jätkumine endise hoo ja tasemega on äärmiselt vajalik, et meie kunstis ei lõpeks väga väärtuslik pallaslik maaliõpetus.