Inimesed kinkisid kaladele poolsada õnnelikku aastat

See maaliline foto on tehtud Käreverest veidi ülesvoolu. Keskel on Emajõgi, pildilt paistavad Kärkna vanajõgi ning Kaevandi 1 ja Vanaviha suue. Hallikad laigud on laialiaetud pinnas, mis kaevati välja vanajõgede otstest. Foto: MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus

Inimene otsib paremat ja kala sügavamat paika. Emajõe maalilistel vanajõgedel on sügavust piisavalt ja tänu eurorahale pääsevad kalad nüüd avatud suudmetega vanadesse jõesängidesse ka kudema.

«Vanajõgede luhad on Peipsi ja Võrtsjärve latikatele ning teistelegi kaladele üliolulised kudemiskohad,» ütles MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus juhatuse liige kalateadlane Meelis Tambets.

Kevaditi suurvee ajal koevad paari-kolme meetri sügavustes vanajõgedes ehk Emajõe endistes sängiosades ning nende luhtadel paljud kalaliigid, näiteks haug, särg, säinas, linask, ahven, aga ka kaitsealune tõugjas ja vingerjas.

Paraku on Kärevere ja Võrtsjärve vahel laiuval Alam-Pedja looduskaitsealal Emajõe 55 vanajõe paljud suudmed setetest ummistunud ja luhad võssa kasvanud ning nii on kalade kudemispaiku vähemaks jäänud. Selle vea parandamiseks alustas Eesti Loodushoiu Keskus koos partneritega 2009. aastal projekti «Happyfish».

Paarkümmend vanajõge

Nüüd on pea neli aastat kestnud «Happyfish» finišisirgel: Alam-Pedjal on avatud kümne vanajõe suudmed, ligi 50 hektarit Emajõe luhta on võsast puhtaks tehtud ning Emajõgi on Haaslava kalamajandis kasvatatud 52 000 noore tõugja võrra kalarikkam.

«Kalad saavad nüüd vabalt Emajões ja vanajõgedes liikuda, nad ei jää vanajõgedes vee alanedes enam vangi,» märkis Meelis Tambets. Esimestena puhastati «Happyfishi» raames 2010. aastal Reku kandis Pudru ja Võllinge vanajõe suue settevallidest. Nüüdseks on puhtaks saanud ka Samblasaare, Kupu, Kärkna, Rõhu ning Kaevand 1, Kaevand 2, Kaevand 3 ja Kaevand 4 nime kandvate vanajõgede suudmed.

Vanajõgede süvendamisele kulus projektis «Happyfish» ligi 250 000 eurot. Lõviosa sellest rahast sai Eesti Loodushoiu Keskus euroliidu LIFE+ programmist.

Ettevõtmist toetasid peale loodushoiukeskuse ka keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), projektis osalenud keskkonnauuringute keskus ja looduskaitseühing Kotkas. Viimane korraldas projekti osana Palupõhja looduskoolis ka neli väga menukat lastelaagrit.

Keskkonnateabe keskuse eestvedamisel tehti euroliidu ühtekuuluvusfondist saadud ligi 179 000 euroga puhtaks Lustivere, Puhja, Sibula, Lempsi, Hobuseraua, Väike-Kullassaare, Kõveriku ja Vanaviha vanajõgi.

Mullu asustati Emajõkke 40 000 tõugjat, selle nädala alguses lasid loodushoiukeskuse juhatuse liikmed Meelis Tam­bets ja Jaak Tambets ning projektijuht Mart Thalfeldt Emajõkke veel 12 000 noort tõugjat. «Neid uhkeid kalasid, keda kutsutakse ka Emajõe lõheks, pole Emajões praegu ülearu palju,» märkis Meelis Tambets. «Loodame, et õige pea on neid meil juba palju rohkem.»

Vanajõe suudmete avamise kõrval uuris loodushoiukeskus sedagi, kuidas muutunud olukord kaladele mõjub ning mis elu tõugjad Emajões elavad. Tõugjate uurimiseks panid teadlased nende kalade parajalt kopsakatele ehk 2–7-kilostele esindajatele külge saatjad.

Piiksuvad tõugjad

Pärast seda hakkasid teadlased ligi 60 raadiosaatjaga tõugjatelt piikse saama laialt rindelt. «Tõugjad liiguvad ikka väga laialt, nad saalivad regulaarselt Peipsi ja Võrtsjärve vahet,» ütles Meelis Tambets.

Kalade õnnelik elu peaks Emajões kestma oma poolsada aastat, sest nii kaua peaksid vanajõgede nüüd avatud suudmed lahti püsima.

Mis saab teistest vanajõgedest? Teadlaste hinnangul pole ülejäänud vanajõgede avamine otstarbekas. «Mõni vanajõgi on Emajõest juba pöördumatult eraldunud ja kõiki neid ei ole mõtet lahti kaevata,» selgitas Meelis Tambets.

Viimased suuremad kaevetööd vanajõgedel tehti 1959. aastal ja 1960. aastatel, kui 28 suuremast luhaveekogust kaevati Emajõkke kanalid.

Uhke kala

• Tõugjas on Eesti suurim omamaine karpkalaline ning ainuke röövtoiduline nende hulgas. Eestis elab tõugjas peamiselt Peipsis ja Võrtsjärves ning nendega ühenduses olevates suuremates jõgedes, nagu Emajõgi ja Narva jõgi.

•    Ka Emajõe lõheks kutsutav tõugjas elab meil kuni 10-aastaseks ja kasvab 7–8-, vahel ka rohkem kui 10-kiloseks.

•    Punasesse raamatusse kantud tõugja püük on Eestis aasta ringi keelatud.

Allikas: MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus