Aura õhk pani muretsema juba ammu

Aura veekeskus.

FOTO: Sille Annuk

Õhu halb kvaliteet ülerahvastatud Aura veekeskuses pole uudis ei treeneritele, tegevjuhtkonnale ega nõukogule, kuid külastajate hulka pole piiratud ega ka ventilatsioonisüsteemi piisavalt tõhustatud.

Ujumistreener Kaja Haljastel on alles kirjavahetus kahe aasta tagant, kui ta pöördus terviseameti ja tööinspektsiooni poole, sest temal ja treenitavatel ilmnes Aura keskuses tervisehäireid. Ta sai sealt vastuseks, et õhk vastab normidele.

Eilne Tartu Postimees kirjutas, kuidas Auras treenivatel sportlastel tekivad köhahood ja silmade punetus ning kurk kipitab, mis on tüüpilised klooramiini mõjud. Klooramiin tekib, kui ujulavee hooldamisel kasutatav kloor seob vees olevat orgaanikat.

Klooramiini kõrge kontsentratsioon õhus on tavaline klooriga hooldatavate ja puuduliku ventilatsiooniga siseujulate probleem. Seejuures on klooramiini kontsentratsioon suurim veepinna lähedal ning selle mõju on suurem intensiivselt treenivatele sportlastele, samuti lastele, väidetakse mitmes välismaises teadusartiklis.

Siis kui rahvast rohkem

Tartu abilinnapea ja kaheksa aastat Aura veekeskuse juhatajana töötanud Tiia Teppan ütles, et veekeskuse ventilatsiooniprobleemid on aastaid teada ja suurimad koolivaheaegadel, kui ujulas on rahvast rohkem. Siis satub basseinidesse rohkem orgaanikat ja tekib rohkem kloora­miini.

«Kui külastajate arv ületab 1200 piiri päevas, ei võimalda ventilatsiooniseadmete võimekus õhku klooramiiniaurudest puhastada,» ütles Teppan. «Lahendus oleks täiendada ventilatsiooni, vähendada klientide arvu või vahetada vett kiiremini.»

Viimase puhul oleks aga mure, et kui basseinivett vahetada kümne sentimeetrigi jagu ööpäevas, ei võimaldaks süsteem seda üles kütta.

Ventilatsiooni piisav ümberehitus tähendaks kogu seadmestiku väljavahetamist ja uut torustikku, mille rajamine tooks kaasa veekeskuse sulgemise aastaks. «Kui on valmis ehitatud Moskvitš, ei saa me seda käsitleda Mercedesena,» lausus Teppan.

Kõige lihtsam lahendus oleks Teppani sõnul külastajate hulga piiramine nii, et veekeskus ei laseks sisse üle 1200 inimese päevas. Ta nentis, et tulu tuleb teenida, aga mitte terviseriski hinnaga.

Veel üks treeningubassein

Võimalik lahendus Aura ventilatsiooni ulatuslikule ja maja pikaks ajaks sulgevale ümberehitamisele võiks olla linna veel ühe treeningubasseini ehitamine, sest praegusel kujul täidab Aura oma eesmärki mõõduka külastajate arvu korral hästi.

Aura nõukogu esimees Väino Kull leidis, et Auras ei ole midagi tõsist ja kohe, kui koolivaheaeg läbi, saab kõik korda.

«Tegevjuhtkond hoiab kontrolli all, asi pole kriitiliseks läinud, midagi katastroofilist ei ole,» leidis Kull. «Mõned on tundlikud, eks siis nemad ei tule tippajal.»

Külastajate piiramist nimetas Kull probleemseks: «Aga kellele me hakkame ära ütlema? Siis tuleks hindu tõsta.»

Aura keskuse juhataja Kairi Ustav pidas olukorda siiski probleemseks ja ütles, et aktiivne lahenduste otsimine käib. Veepargis on seadmeid äsja moderniseeritud nii, et õhuvahetus kiirenes viiendiku võrra ja õhu kvaliteet paranes.

Terviseametist öeldi eile, et nad uurivad, mida annaks neil teha olukorras, kus õhk vastab normidele, kuid põhjustab siiski vaevusi.

Tagasi üles