Kui Veljo Runnel läks Kallastele kaldapääsukeste häälitsusi salvestama, kõõritasid kohalikud tema paraboolmikrofoni nagu kagebiidi töövahendit. Mööda tänavat jalutas Runnelile vastu teine samasuguse mikrofoniga mees.
Konnade selts sai netis täisesinduse
25. oktoober 2012, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pilt võis tunduda tõesti kummaline, isegi kahtlane, sest Eestis on selliseid mikrofone tõesti üksikutel inimestel,» naerab üle kümne aasta loodushääli salvestanud bioloogiharidusega Runnel. Ka teine kahtlane mees on bioloog. Ühtlasi loodusfotograaf – Arne Ader.
Runnel pole rehkendanud, kui palju päevi ja nädalaid on ta mikrofoniga mööda Eestit hiilinud, aga varsti võib võpsikute, metsade ja heinamaade kammimisele kulunud aja summeerida üheks kalendriaastaks.
Valikut oma salvestistest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uuenenud portaali «Kõrv loodusesse» esitleb Runnel täna Tartu Ülikooli 380. asutamisaastapäeva puhul ülikooli ajaloo muuseumis.
Lindude maailma aitab tal avada ornitoloogiaühingu esimees Margus Ots, konnade elust räägib Tartu Ülikooli teadur herpetoloog Riinu Ran-nap.
Konnad hästi esindatud
Konnadel on aadressilt www.loodusheli.ee leitavas portaalis «Kõrv loodusesse» eriline positsioon – mitte ükski Eesti loomaselts peale konnade pole seal veel täielikult esindatud. Esialgu leiab netileheküljelt 200 helifaili enam kui saja Eesti putuka, linnu, kahepaikse ja imetaja häälitsusega. Failide pikkus varieerub mõnest sekundist paari minutini.
«Varem oli «Kõrv loodusesse» lihtsalt failide kogum kuskil serveris, Tartu Ülikooliga partnerlus puudus,» rääkis Veljo Runnel 2000. aastal Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel sünnitatud elektroonilisest andmekogust. «Probleemiks kujunes see, et uutes veebibrauserites ei avanenud helifailid enam korralikult.»
8500 euro eest uuendatud portaal on nüüd liidetud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hallatava elurikkuse andmebaasiga, kus on andmed ka näiteks seente DNA sekveneerimisest. See portaal on Runneli sõnul nagu filter, mis korjab üldisest andmebaasist välja helifailid, fotod ja lühitekstid.
«Andmekogu on muidugi ebatäielik, kui arvestada, et ainuüksi kohalikke linnuliike on Eestis loendatud 370,» sedastas Runnel, lubades tänaseks netileheküljele lisaks laadida näiteks pruunkaru häälitsused. «Inimesele kuuldavaid mitmesuguseid häälitsusi on meie looduses tagasihoidlikult öeldes tuhandeid. Ainuüksi rasvatihase repertuaaris on neid kümneid.»
Iseäranis uhke on Runnel tänavu märtsis Puhja vallas Palupõhja külas digisalvestajasse püütud kuldnoka üle: see andekas suleline matkib riburada karmiinleevikest, musträstast, vainurästast, hallrästast, sookurge, hakki ning sinitihast.
Abiks viktoriinides
Portaal «Kõrv loodusesse» on mõeldud koolilaste loodushuvi äratamiseks, loodusõppe toetamiseks üldhariduskoolis, enesetäienduseks ning ka lihtsalt huvitavaks ajaviiteks. Runnel tõstis eraldi esile portaali viktoriinirubriiki, mis aitab koolilaste testvõistlusi paremini korraldada.
Kel soov üht põnevat loodushäält kogeda, saab kuulata siit käosulase laulu.
Kõrv loodusesse
• Portaal loodusheli.ee sisaldab esialgu ligi 200 helifaili enam kui saja Eesti putuka, linnu, kahepaikse ja imetaja esituses. Failide pikkus varieerub mõnest sekundist paari minutini.
• Lisaks üksikisendite häälitsustele saab valida mitmekesisemaid helifaile alajaotusest «Helimaastikud».
• Enamiku salvestisi on teinud Veljo Runnel, kasutatud on ka Fred Jüssi püütud loodushääli. Vanimad salvestised on aastast 1980.
• Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas portaali loodusheli.ee uuestisündi 8000 euroga. Veebilehe programmeeris ja selle graafika mõtles välja firma 5D Vision.
Allikas: Veljo Runnel