Aura ujula klooriküllus ärritab

Rahvarohkes Aura ujulas halveneb õhu kvaliteet sedavõrd, et takistab treenimist. Foto: Margus Ansu

Punased silmad, kipitav kurk, köhahood ja kurjad kaebekirjad – sellised on Aura veekeskuse basseinivee puhastamisel kasutatava kloori ärritavad tagajärjed. Vesi vastab normidele, kuid õhuga on midagi valesti.

Tartu Postimehe toimetusele algas seekordne kloorikaebuste laine üleeile.

Lapsevanem Ruth Kurve rääkis, et ujulavees on kloori nii palju, et see pani trennis käivad noorsportlased köhima ja trenn tuli katkestada. Oli veel tema tuttava kiri, mis ütles, et basseinis tuli tal tugev köha ja paar tundi hiljem kodus kohvi juues hakkas kurgus kõrvetama.

Need jutud ei ole laest võetud. Ujumise Spordiklubi treener Kaja Haljaste ütles, et pidi üleeile pärastlõunase kahetunnisena kavandatud treeningu pooleli jätma, kui kõik 15 vees olnud noorsportlast kurtsid halba enesetunnet ja köhisid. «Aura õhk on väga halb,» nentis Haljaste.

Tartu Ujumisklubi treener Annelii Jaal rääkis, et intensiivsema treeningu peale hakkavad lapsed köhima – vahel rohkem, vahel vähem. Mõnel korral küllalt ruttu, tekib justkui suitsumehe köha. «Üks mees, Marko Tiidla, valmistus siin Euroopa lühiraja meistrivõistlusteks, tema on väga tundlik, mõnel päeval ei saa hingata,» lausus Jaal.

Annelii Jaal tunnistas, et ka tal endal hakkavad Auras silmad kipitama, kuigi ta ei olegi vees.

Tartu veekeskuse juhataja Kairi Ustav ütles, et kurtmist rohke kloori pärast on tavapärasest rohkem, kuid nii on see alati, kui koolivaheaja tõttu veekeskuse kasutamine järsult kasvab.

Näiteks üleeile, päeval, millest kaebused räägivad, oli veekeskuses 1755 külastajat, tavalisel oktoobripäeval on 1200.

«Muidu treenivad ujumisklubid kord päevas, praegu aga kaks,» alustas Ustav loetlemist. «Meil on sees üks Soome treeningulaager, Eesti klassiekskursioonid, Läti rühmad, Tartu linna lapsed, täiskasvanute treeningurühmad.»

Kloorihaisu ja külastajate hulga vahel on otsene seos. Basseinivee hooldamisel kasutatakse kloori, kloorihais tekib aga, kui vaba kloor seob vees olevat orgaanikat ja tekivad klooramiinid. «Need ärritavadki silmi, nahka ja hingamisteid,» ütles veekeskuse juhataja.

Ta kinnitas, et veekeskus kontrollib basseinivett iga päev, kell kuus hommikul, ja kui vaja, kell kolm päeval. Nii vaba kui ka seotud kloori näitajad on olnud korras.

Eile hommikul käis proove võtmas terviseamet, kuid nagu ütles ameti Lõuna talituse juhtivinspektor Kaja Laursoo, vastab vesi esialgsete tulemuste järgi normidele.

Ka Laursoo märkis, et kloorilõhn ei ole vee kvaliteedi, vaid ebatõhusa ventilatsiooni küsimus.

Kairi Ustav ütles, et veekeskus on tõhustanud ventilatsiooni, kuid suure külastuskoormusega päevadel jääb see vajadusele alla.

Seejuures oli õhu halb kvaliteet varem pigem veepargi, nüüd just ujula probleem. Kui külastuskoormus on ujulale liiast, kas tuleks siis külastatavust piirata?

«Tahame olla lapsesõbralik ettevõte. Rakvere Aqua ja Jurmala tõstavad koolivaheajal hinda, meie ei ole tõstnud, ka pole meil veekeskuses viibimise aeg piiratud,» vastas Kairi Ustav.

Milleks on ujulas vaja kloori?

Ujumisbasseini vesi nõuab sanitaarhooldust, et hävitada nakatavad mikroorganismid (bakterid, viirused), kõrvaldada liigsed orgaanilised jäägid ja takistada vetikate vohamist. Kloor on tuntuim ja enim kasutatud desinfektor, mida on eri keemiliste ühenditena.

• Vaba kloor – osa kogu vees olevast kloorist, mida ei ole muundanud bakterid, vetikad või muud orgaanilised ained ja millel on suur oksüdeerimis- ja desinfitseerimisvõime, et hoida vesi puhas ja selge.

• Klooramiin ehk seotud kloor – see osa kloorist, mis on seotud ammooniumiühenditega, mis tekivad muu hulgas higist, päevituskreemist, kosmeetikast ja sellest, et väikesed lapsed pissivad basseinivette. Klooramiinid tekitavad ka kloorihaisu, mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Ka ärritavad need nahka, hingamisteid ja silmi. Klooramiinide mõju on kõige enam tuntav soojas ja niiskes õhus.

Allikas: Tartu Veekeskus