Reedest, 26. oktoobrist on Tartu linnamuuseumis avatud näitus «Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940», mis tutvustab linna tööstusettevõtteid ja nende toodangut Teise maailmasõja eelsetel kümnenditel.
Näitus tutvustab Tartu tööstustoodangut sõjaeelsel ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastad 1920–1940 olid Eesti majanduse ülesehituse aastad, kirjutab linnamuuseum oma teates. Venemaa turg, millest sõltusid suurtööstused, oli ära langenud. Tartu geograafiline asend soosis kesk- ja väiketööstusi ning seetõttu suutis Tartu tööstus muutunud oludega kergemini ja kiiremini kohaneda.
Tartu Ringkonna Vabrikantide Ühisus ja Tartu Töösturite Keskühing seadsid ühiseks eesmärgiks Tartu tööstuse edendamise. Tööstuse tähelepanu tuli pöörata siseturu vajaduste rahuldamisele. Samal ajal tuli tagada toodangu kvaliteet ning kutsuda tarbijat üles kasutama kodumaist kaupa.
Oluline oli leida toodangule uusi turge. Sellega hakati tegelema juba vabariigi algaastatel. Kuna Venemaa oli jätkuvalt ebastabiilne, pöörati pilgud Lääne-Euroopale.
1930. aastatel täitsid Soome, Poola, Rumeenia, Kreeka, Saksamaa, Inglismaa jpt riikide tellimusi Tartu telefonivabrik, kammivabrik Estico, Tartu alumiiniumivabrik ning siinsed klaveritööstused.
Tartus valmistatud seismograafid töötasid paljudes maailma jaamades, eksporditi piimatööstuse seadmeid ja toiduainete tööstuste toodangut.
Juba toimiva tööstusettevõtete süsteemi purustas Eesti Vabariigi okupeerimine 1940. aastal.
Näitusel näeb valikut tolleaegsete Tartu tööstusettevõtete toodangust. Muu hulgas on välja pandud Hugo Masingu töökojas valmistatud seismograaf, metallitööstuse Tehnik vesioinas, leivatehas Ceresi leivavorm jpm.
Väljapanek jääb avatuks 30. aprillini 2013.