/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/10/22/1385478t1hd80e.jpg)
Euroraha toel suletud ja kinni kaetud Aardlapalu prügimägi rohetab kenasti nagu täiesti tavaline küngas. Lehmad seal aga vatsa täitmas ei käi ega hakkagi käima, sest vanas prügilas on nüüd uus, üha muutuv elu.
Vanas prügilas lõpeb gaasi tuuldelaskmine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel pilgul pole Haaslava vallas Aardlapalu endise prügimäe rohetava nõlva all justkui midagi muutunud: ikka on seal Tartust ümberlaadimiseks kokku veetud prügihunnikud, millest ikka võtavad matti mõned mehed, kes varjavad tulijate eest oma nägu.
Prügimäe nõlval kiiskab aga suur korsten, mille kohal õhk kergelt virvendab. «Panime liha ahju, varsti on valmis,» naeris ASi Veolia Keskkonnateenused autojuht, kargas rooli taha ja juba ta oligi teel Torma prügila poole.
Paarsada kanti tunnis
Liha kahjuks või õnneks siiski tulemas pole, korstna kohal paneb õhu virvendama prügilast kogutava gaasi põlemine. «Prügila gaasikogumissüsteem hakkas tööle juulis, alguses tuli gaasi üsna vähe,» rääkis Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. «Prügist tekkiva gaasi hulka mõjutab palju asju, näiteks niisutamine.»
Kui prügilat hakati rohkem niisutama, suurenes ka gaasi hulk. Nüüd tekib tunnis ligi 200 kuupmeetrit gaasi, millest laias laastus pool on metaan. Võrdluseks: ASi Eesti Gaas andmetel kulub 150-ruutmeetrise eramaja kütmiseks, seal sooja vee tegemiseks ja gaasipliidi tööshoidmiseks aastas keskmiselt 2500 kuupmeetrit gaasi.
Seni on prügila gaas vastu taevast lastud ehk kohapeal ära põletatud. «Nüüd tekib gaasi juba nii palju, et seda oleks tasuv kasutada,» märkis Ülle Mauer. Tartu linnavalitsus valmistabki ette riigihanget, et leida ettevõte, mis võtab enda peale Aardlapalu prügila nõrgveepuhasti hooldamise ja muudaks prügilas tekkiva gaasi kaubaks.
«Ettevõtja võib sinna ehitada näiteks gaasist elektrit ja soojust tootva kombijaama,» selgitas Ülle Mauer. «Gaasi saaks ka mootorikütuseks puhastada. Linnavalitsus eelistabki prügila gaasist mootorikütuse tootmist, kui see end vähegi ära tasub.»
Aga miks ei ole Tartu linnavalitsus huvitatud linna ettevõtte tegemisest, mis toodaks prügila gaasist näiteks elektrit ja täidaks selle müügist saadud rahaga linnakassat? «Gaasist kauba tootmiseks on vaja teha vähemalt 450 000-eurone kulutus, linn ei taha sinna nii suurt investeeringut teha,» vastas Ülle Mauer.
Veevärk loobus
Mõni aeg tagasi oli kaalumisel Aardlapalu prügilas tekkiva gaasi toimetamine Tartusse ASi Tartu Veevärk, mis asub peagi reoveepuhastisse jõudvast kraamist tekkivast metaanist soojust ja elektrit tootma. Tartu Veevärk loobus aga gaasitoru ehitamisest, sest põhjalike arvestuste järgi ei olnud sel jumet.
Nüüd loodab linnavalitsus Aardlapalu prügila puhasti ja gaasikogumissüsteemi haldaja leidmisega tabada korraga kaks kärbest: gaas läheks kaubaks ja linnavalitsus vabaneks puhasti hooldamisest, milleks tuli aastas välja käia ligi 80 000 eurot.