Metsise elupaik laieneb kaitsealaks

Loodavat Kirikuraba kaitseala Jõgevamaal ümbritsevad põllud ning majandusmets. Metsistele jääb siiski sadu hektareid põlislaant, kus rahulikult pesitseda ja oma elu elada. Foto: Margus Ansu

Keskkonnaamet valmistab ette Jõgevamaal Puurmani ja Tabivere valla piiril asuva Kirikuraba võtmist riikliku kaitse alla, sest meie metsade suurim kanaline metsis tunneb end seal koduselt.

Kavandatava looduskaitseala pindala on 444,5 hektarit. Juba praegu on alal kaks sihtkaitsevööndit – Kirikuvalla ja Kirikuraba, mille pindala on kokku 348,6 hektarit.

Lisanduva 95,9 hektariga soovib amet võtta kaitse alla raba tervikuna koos ülejäänud kooslustega sihtkaitsevööndite ümber, selgitas keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Mariliis Märtson.

Metsis on elupaiga olude suhtes üsna tundlik ning lindude vähimgi häirimine mõjutab otseselt nende pesitsemise edukust. Lisaks metsistele elavad piirkonnas ka laanepüü, tedred ja kanakull.

Pikk liikumiskeeld

Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Kirikuvalla ja Tõrve külas ning Tabivere vallas Sortsi külas. Suurem osa tulevasest kaitsealast on riigimets, kümmekond hektarit kuulub ka eraisikutele. Ala katavad erinevat tüüpi metsamassiivid ning rabad, mida on kuivendamine küll rikkunud, ent neid on võimalik taastada.

Raba ümbritseb aktiivselt majandatav mets. Palju on värskeid lanke ning ohtralt liigub piirkonnas praegu jahimehi. Metsis pole aga Eestis jahilind ning püssikandjad ei tohiks teda ohustada.

Vastavalt ette valmistatud kaitse-eeskirja eelnõule kehtestataks piirkonnas liikumiskeeld 1. veebruarist 30. juunini. Ehkki lindude pulmamäng algab alles märtsis ning kulmineerub aprillis, on oluline, et mängupaik oleks muutumatu.

Metsis elutseb ning ka mängib põlislaantes. Mängupaika peab vähemalt kilomeetri raadiuses ümbritsema mets, mis oleks 60 aastat vana või veelgi vanem. Enamasti eelistavad linnud aastaid oma pulmapidu pidada ühes ja samas kohas.

Hilisemaid mängijaid võib platsile jõuda ka alles maikuus. Et metsisekanad jõuaksid pojad välja haududa ja iseseisvaks eluks ette valmistada, plaanivadki keskkonnakaitsjad neile pikemat rahuaega.

Kohalikke ei sega

Märtsoni sõnutsi näevad Euroopa direktiivid ette, et teise kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaikadest tuleb kaitse alla võtta umbes pooled. Lisaks planeeritavale kaitsealale on metsis olnud teistegi kaitsealade, nii Jõgevamaal asuva Saarjärve looduspargi kui ka Jõgevamaa ja Tartumaa piiril asuva Kääpa maastikukaitseala loomise üks põhjusi.

Kuidas aga liikumispiirang kohalikku elu mõjutab? Märt­­soni kinnitusel pole liikumiskeelu järel metsa seenele ja marjule minekul takistusi. Metsisepojad kooruvad kolmenädalase haudeaja järel ning hülgavad seejärel pesa. Nädal pärast koorumist on nad juba võimelised lendama. Telkida ja lõket teha ette valmistatud kaitse-eeskiri siiski ei luba.

Puurmani vallavanem Rauno Kuus leidis, et kaitseala loomine valla inimeste elu suurt ei puuduta ning ka kohalikud elanikud ei ole omavalitsusele selles küsimuses mingisugust tagasisidet andnud.

«Kaitseala asub sügaval metsade keskel,» märkis ta. Vallajuht oletas, et ehk hakkab selle võrra pisut vähem laekuma maamaksu, kuid et kogu kaitseala peale on erakinnistuid alla 10 hektari, pole sedagi mõju eriti märgata.

Ka Jõgevamaa metskonna metsaülem Arvo Jürissaar leidis, et kaitseala moodustamine ei muuda riigimetsa majandamise töökorralduses midagi. «Seniseid hoiualasid me niikuinii ei puutunud.»

Kel aga soovi kaitseala loomise kohta sõna sekka öelda, saab seda teha 26. oktoobrini. Kui ettepanekuid ja kommentaare keskkonnaametile ei laeku, läheb kaitseala moodustamise eelnõu keskkonnaministeeriumi kaudu riigikantseleisse ning riigikogu kinnitab selle tõenäoliselt uue aasta alguses.