Et välistudengitel Tartus igav ei hakkaks, on kohalikud noored leidnud neile rakenduse vähemalt üheks päevaks. Novembris korraldatakse Euroopa keeltepäev, kus keeletunde annavad just needsamad välistudengid.
Noored küsisid raha õppimiseks
Tartu linn andis eelmisel nädalal toetused noorte omaalgatusprojektidele ning sealt said oma osa ka tudengiorganisatsioonid AEGEE-Tartu ja Erasmus, kes korraldavad keeltepäeva.
Keeltepäeva on tehtud ka varem, kuid üks korraldajatest, AEGEE-Tartu president Lisanna Pertens rääkis, et välistudengeid kaasatakse vähemalt tema teada esimest korda. Praegu on saadud nõusolek umbes kümnelt tudengilt, et nad tulevad tutvustama oma emakeelt.
Keeltepäev toimub 23. novembril ja tõenäoliselt Tartu Ülikooli keeltemajas Paabelis. «Me teeme keeltelaada, kus välistudengid tutvustavad oma keelt,» rääkis Pertens. Lisaks on minikeeletunnid, kus ei keskenduta grammatikale, vaid õpitakse ära mõned lihtsad ja lõbusad väljendid.
Koolikotid Keeniasse
Rahvusvaheline on veel ka teine projekt, milles kaitseliidu Tartu maleva kodutütred teevad koolikotte Keenia õpilastele. Täpsemalt lähevad need Shianda külla, seal on tööl Eestist pärit vabatahtlik, kes jagab saadetud kotid abivajajatele laiali.
Tartu kodutütarde ringkonnavanem ja vabatahtlik noortejuht Kertu Joosu rääkis, et peamiselt 12–17aastastel neidudel on mitu ülesannet. Nad aitavad kaasa tugevast riidest tehtud lihtsa lõikega õlakottide valmistamisel ning igaüks disainib ühe koti talle meelepärasel moel.
Ka otsivad nad sponsoreid, et kotte ei peaks saatma päris tühjalt, vaid saaks sinna panna näiteks harilikke pliiatseid ja muud õppetööks vajalikku.
Lisaks teevad nad kogu tööprotessist video, samuti pildistavad siinset koolielu ja õpilasi ning panevad sellest keenialaste jaoks kokku PowerPoint-esitluse.
Kogu ettevõtmine on teatud määral Karlova linnaosa-sisene, sest lisaks kodutütardele löövad kaasa ka Tartu erakooli ja Salemi koguduse noored.
Tunda rõõmu vähesest
Plaanitakse ka arutlusi, lühiesitlusi ning vestlusi, mida juhivad eri maades käinud ja haridusalal tegutsenud vabatahtlikud. Nii saavad noored õppida tundma teiste maade kooliskäimise võimalusi, samuti seda, mida seal õpetatakse ning kuidas koolipäev ja koolilapsed välja näevad.
«Projekti lõppedes oskavad noored loodetavasti märgata endast erinevaid noori ja mõistavad, et ka meie jaoks väiksena tunduv abi on kellelegi oluline ja väärtuslik,» arvas Joosu ning lisas, et selle projekti läbi õpivad noored ehk ka oma haridust kõrgemalt hindama.
Linnalt saadud 200 eurot läheb peamiselt korraliku tugeva kotiriide ja õmblusvahendite ostmiseks. Disainimiseks vajalikku pudi-padi nagu näiteks nööpe ja paelu toovad noored ise kodunt kaasa.
Raha said ka piraadid
Noored esitasid raha taotlemiseks linna noorsooteenistusele üheksa omaalgatusprojekti, raha said neist seitse.
Noorsooteenistuse peaspetsialist Anne Õuemaa rääkis, et kaks toetuseta jäänud projekti ei vastanud nõuetele. Üks oli mõeldud liiga väiksele ringkonnale, teise tegevused jäänuks järgmisesse aastasse.
Õuemaa sõnul ei antud kogu plaanitud raha välja, kuid loodetavasti noored harjuvad sellise taotlemise võimalusega, osavõtt suureneb ning tulevikus rahajagajaile enam midagi kätte ei jää.
Suur osa raha taotlenutest soovis korraldada mingit laadi koolituse. Näiteks MTÜ Piraadipartei noored teevad krüptopeo ehk töötoad, kus kõigile soovijatele õpetatakse ennast internetis kaitsma.
Koolituse teevad ka Masingu kooli tugiõpilased, portaali Lahendus.net eestvedavad psühholoogiatudengid ja N-portaali tegijad.
Poska kooli õpilased soovivad aga saadud raha abil luua uusi jõulutraditsioone koos teiste koolidega.
Kõik seitse said toetust 150–200 eurot ja projektid viiakse ellu sel aastal. (TPM)