Aivar Kokk: heaolu kasvab sammhaaval

Aivar Kokk Foto: Erakogu

Riigieelarve eelnõu jõudmine riigikogu menetlusse tähistab tavaliselt vilka arutelu algust selle üle, millises eluvaldkonnas on järgmisel aastal oodata suuremat edasiminekut ja kus tuleb seda veel oodata. Teisiti pole ka nüüd, mil valitsus on aasta tähtsaima eelnõu parlamenti toonud.

On mitu punkti, mille üle rõõmu tunda, eriti kui arvestada majanduslikku keskkonda, kus Eesti tuleval aastal asub. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne.

Tänu vastutustundlikule eelarvepoliitikale saame erinevalt suurest osast muust Euroopast seda endale lubada. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.

Teedele ja põldureile

Omavalitsused võivad järgmisel aastal arvestada investeeringute kasvuga valla- ja linnateedesse. See on pikemaajaline protsess, milles väljendub mitte ainult riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe.

2011. aastal leppisime riigikogu kõiki fraktsioone hõlmavas omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlauas kokku, et kütuseaktsiisist tee-ehitusse minevast rahast tuleb kümnendik eraldada omavalitsustele teede korrashoiuks.

Eelmisel aastal oli seda viis protsenti, tänavu 6,5, ja nagu eelarvekõnelustel kokku lepitud, tõuseb omavalitsuste teedele eraldatava raha osakaal järgmisel aastal kümnele protsendile. Rahas tähendab see tõusu 29,3 miljonile eurole.

Kuigi kohaliku teevõrgu investeeringute vajadus on kindlasti palju suurem, on see siiski märkimisväärne kasv, mis võimaldab näiteks valdadel pikendada mustkattega sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid.

Usun, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamisel. Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast tingitud ebavõrdsuse tõttu on nad sunnitud ka järgmisel aastal läbi ajama palju väiksema toetusrahaga kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib riigisisesest otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetuspoliitika tagajärgi Eestis.

Keegi ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, kui algab uus eelarveperspektiiv, sest seda pole veel otsustatud. Ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdses konkurentsiolukorras toetada, tuleb meil seda ka teha.

Kaalul pole tegelikult ei rohkem ega vähem kui Eesti kapitalil põhinev põllumajandustootmine. Pole saladus, et mitmesugustel põhjustel raskustesse sattunud Eesti talud ja farmid on meil müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem.

IRL pole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajandus, oleks turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame tegema seda ise – kuni saame seda teha.

Tõenäoliselt valitseb selleski parteidel konsensus, sest kui suutsime riigisiseseid otsetoetusi maksta kõige hullematel kriisiaastatel, kui eelarve vähenes nagu kevadine lumi, oleks imelik, kui me seda nüüd eelarve kasvades enam teha ei tahaks.

Pensionid tõusevad

Kolmas punkt riigieelarve eelnõus, mis samuti ei tohiks erakondades vastuolusid tekitada, on pensionide keskmiselt viieprotsendine tõus järgmisel aastal. Mõistagi on seda võrreldes viimase aja elukalliduse kasvuga vähe, kuid siiski rohkem kui mitte midagi.

Ennustan, et opositsioon hakkab koalitsiooni pensionide tõusu teemal hurjutama, nõudes nende veel suuremat kasvu. Selline retoorika käib poliitilise võitluse juurde, ent teeb ka kurvaks, sest tegelikult on opositsioonipoliitikuil suurepäraselt teada, millises majanduslikus keskkonnas me järgmisel aastal elame ja millised on Eesti riigi võimalused.

Tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on tuleva aasta eelarve defitsiidis (0,7 protsenti SKPst). Jätkuvalt. Tegelikult elab ka Eesti riik praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme praegu Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud ka pensione kärpima, mida Eestis pole juhtunud.

Järgmise aasta prioriteediks on kindlasti ka õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palgatõus. Riigisektoris suureneb solidaarselt palgafond 4,4 protsenti ja töötuskindlustusmakse väheneb 3 protsendile.

IRLi valimislubadused

Järgmise aasta sügisest koos tasuta kõrghariduse reformi rakendumisega eraldatakse eelarvest vajaduspõhiste õppetoetuste tarvis 3,6 miljonit lisaeurot ning mõne aastaga kasvab õppetoetuste maht riigieelarvest tänavusega võrreldes kaks korda. See lubab riigil maksta alates tulevast sügisest rohkem kui kolmandikule tudengitest 135 euro suurust toetusraha kuus.

Lisaks jõustub järgmisest aastast vanemapension ning suurenevad lastetoetused. Lastetoetuste reformi tulemusena tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetus seniselt 19 eurolt 38 eurole ja kahe lapsega peredel 38 eurolt 76 eurole kuus. Nii saavad lisaabi need, kes seda kõige enam vajavad.

Peale vajaduspõhise lastetoetuste tõusu tõusevad ka universaalsed lastetoetused alates kolmandast lapsest seniselt 57 eurolt 96 eurole.

Koduomanikele on aga hea uudis, et tulevast aastast kaob kodualune maamaks, mis jätab neile kätte 13 miljonit eurot. Samuti eraldab riik 10 miljonit eurot kortermajade soojustamiseks. Ei maksa unustada, et korralikult soojustatud korteris hoiab küttearvelt kokku kuni 50 protsenti.

Tuliste eelarvevaidluste ajal tuleb meeles pidada lihtsat tõsiasja, talupojatarkust: sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks on riigi võime hoida eelarve tasakaalus. Kui on raha, siis saab seda ka kulutada. Ainult nii on võimalik järk-järgult suurendada meie rikkust ja heaolu.