Tartu Postimehe juhtkiri: vaade katuselt pole tegelik elu

Tartu avaturg. Foto: SCANPIX

Oma ettepanekud Tartu kesklinna arengustsenaariumidesse on teinud ka üks suurimaid Tartus tegutsevaid kontserne Estiko, mis on igati ootuspärane, sest Estiko oma rajatistega – Plasku, Tasku, bussijaam, Dorpati hotell – juba ongi märgatavalt mõjutanud kesklinna arengut ja mõistetav on soov piirkonnas edasi areneda. Nagu selgub linnavalitsusele saadetud kirjast, on Estiko arenemisplaanid seotud ka avaturuga.

«Avaturg sellisel kujul on tänaseks minetanud oma vajalikkuse linlastele ja otstarbekuse kesklinna kuvandis,» seisab AS Estiko juhi Ain Tammvere allkirjaga läkituses. Avaturu territooriumi ja jõesadama piirkonda peetakse sobivaks neljatärnihotellile ja spaakeskusele.

Avaturg näib olevat pinnuks silmas ka olemasolevatele Estiko rajatistele, sest «müügilubasid on antud väga paljudele kesklinna turule mittesobivatele toodetele» ja «turu piirkonda koguneb asotsiaalset elementi, kes oma kohalolekuga peletab eemale ostjaid ja jätab vale mulje linna külastavatele turistidele».

Pole Tartus esimest korda pidada diskussiooni avaturu olemuse ja asupaiga üle, sest ikka on see kellelegi-millelegi jalgu või silma jäänud, ikka on olnud osutusi, mis on pahasti ja kuidas peaksid asjad tegelikult käima.

Pärast suuri 1993. aasta lahinguid, kui avaturg Statoilile ruumi tegemiseks Turu tänava äärest praegusesse asukohta koliti, näis valitsevat siiski üks kindel seisukoht: avaturg peab asuma kesklinnas, soovitavalt võimalikult lähedal bussijaamale ja  linnaliinide peamisele ümberistumiskohale.

Ilmselt on Tartus vähe inimesi, kes söandavad väita, et avaturgu pole tarvis ja tõenäoliselt on vähe ka neid, kes poleks aastas kordagi turul käinud kas aeda istikuid, peenrale taimi ja surnuaeda kääpalilli ostmas, värsket hapukurki maitsmas või muid aiasaadusi valimas.

Ja meeldib see või mitte, küllalt on inimesi, kes tulevad turule ka odavamat riidekraami ja kingi ostma, mida siiski ei tasuks põlastavalt kaltsudeks nimetada – kui kaovad ostjad, kaovad ka müüjad.

Mis puutub turiste peletavatesse asotsiaalidesse, siis neid peaks olema võimalik korravalvurite abiga turu piirkonnast eemal hoida – kui on tahtmist.

Kui on tahtmist ja võimalust, saab kõike nägusamaks, otstarbekamaks, paremaks teha. Ja loomulikult on arukas arutleda ka alternatiivide üle. Estiko pakub turule otse turuhoone kõrval asuvat ala – Tartu Postimehe arvates pole see tõsiseltvõetav argument, sest seal ei ole ruumi ei müüjatele ega autoga turule tulijatele.

Tartus ei ole ka juurdunud hooti esitatud mõtted ajutistest turgudest kas raeplatsil või mujal kesklinnas, hoolimata laiast maailmast korjatud näidetest.

Vastupidiselt Estiko arusaamale pole Tartus turg praegusel kujul end ammendanud: lugupeetud estikolased, tulge alla oma rajatiste katustelt ja vaadake, kuidas elu allpool käib!

Estiko on esitanud idee võõrandada avaturu krunt, ent pakutud nigela asendusvariandi puhul pole mõtet seda teemat arutama hakatagi. Kui aga pakutakse turu nõuetele vastav, hõlpsasti ligipääsetav koht või kohad kesklinnas, kus turg saab tõesti normaalset elu elada, siis on põhjust turu arendamist ka sel moel kaaluda. Võib-olla radikaalsemaltki kui praegu, aga ikkagi eeskätt mõeldes linnarahvale, kellele turg jääb ilmselt veel kauaks spaakeskusest ja neljatärnihotellist tarvilikumaks.