Vanad sillad saavad uue koha

Tartu sillad. Foto: SCANPIX

Laia tänava otsa rajatav uus sild peaks juba selle aastanumbri sees valmis saama, kuid see ei tähenda Tartus veel sillaehituse lõppu. Järgmised sillad kerkivad Gildi ja Munga tänava otsa.

Nende kahe silla rajamise eesmärk on parandada tartlaste liikumisvõimalusi ja vähendada vanalinna piirkonna liikluskoormust, kõlab linnavalitsuse seletus. Lõplikult on veel otsustamata, kas mõlemad sillad tulevad jalakäijatele või tuleb üks ka autosild.

Sellise küsimusepüstituse põhjuseks on, et majanduslanguse ajal ja kitsastes eelarvetingimustes tuleb linnavõimul odavamalt läbi ajada ja uute sildade rajamist on plaanitud taaskasutuse põhimõttel. 

Ühe uutest sildadest võiks rajada Laia tänava otsast demonteeritud raudsilla detailidest, mis ootavad Supilinnas rakendust. Raudsild oli jalakäijate sild, kuid see sobiks ka ühesuunaliseks või siis fooriga reguleeritavaks autosillaks.

Teise kahe kalda vahelise ühenduse rajamiseks kaaluvad ametnikud kasutada seni Raekoja platsi otsas olevat Kaarsilda, mille asemele hakatakse Euroopa Liidu abiraha kasutades taastama ajaloolist kivisilda. Kaarsild on aga Tartu linnapildis oluline ja linnale viimasel ajal ka palju tuntust toonud, nii et seda lammutada ei soovita.

Juba kümmekond aastat tagasi viidi läbi arutelu, millest selgus, et Kaarsild oleks helikopterite abil teisaldatav. Toona oli jutuks Soola tänava pikendus, kuhu nüüdseks on aga rajatud Turusild.

Nüüd valmis aga otsus, mille kohaselt just nimelt tudenglikku uljust ja vabameelsust sümboliseeriv Kaarsild tõstetakse Gildi tänava otsa, mille tulemusel oleks tudengite päralt lühim tee peahoonest Narva maantee ühiselamutesse.

Kas esimesena jõuab valmis sild Munga tänava otsa või hoopis Gildi tänava otsa, pole veel otsustatud, kuid võimuerakondade meelest võiks jätkuda tore tava, et valimiste puhuks saab Tartu uue silla.

Laia tänava sild saab valmis tänavusügiseste kohalike valimiste puhul ja uued kohalikud valimised on alles nelja aasta pärast, kuid kasutamata ei sobi jätta ka presidendivalimisi ületuleval aastal ja parlamendivalimisi aastal 2012.

Ehkki mõnda aega on levinud kuuldused Ringtee lõppu autosilla rajamisest ja vahel ka Ropka sillast, ei maksa lasta end neist eksitada. Linnal ei ole raha ühe sellise silla korraga valmis ehitamiseks.

Linnapea sõnul oleks aga mõttetu ehitada valmis ainult pool silda, mis ulatuks jõe keskpaigani, kui pole teada, millal saab rajada teise poole.

Liiatigi on linnavalitsus 150 000 krooni eest tellinud uuringu, millest selgus, et nii tulevase Ropka kui Ringtee silla piirkonnas on praegu jõe ületajaid nii vähe, et silla otstarbekus on tõsiselt küsitav. Kesklinna piirkonnas on aga jõe ületamine juba aastaid olnud vilgas.

Uusi sildu tuleks rajada ikkagi sinna, kus inimesed liiguvad, ütles linnapea.