Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Absurd raputas arusaamu elust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lavastuses teeb kaasa kaks koosseisu Tartu Üliõpilasteatri näitlejaid, nende hulgas ka Kristin Uusna (vasakult, Angela), Liisu Krass (Lena) ja Enor Niinemägi (Vadim).
Lavastuses teeb kaasa kaks koosseisu Tartu Üliõpilasteatri näitlejaid, nende hulgas ka Kristin Uusna (vasakult, Angela), Liisu Krass (Lena) ja Enor Niinemägi (Vadim). Foto: Sille Annuk

Tartu Üliõpilasteater tõi eelmisel nädalal Tallinnas ja Tartus absurdinäidendite minifestivalile kolme riigi tudengiteatreid. Kulminatsiooniks oli Athena keskuses esietendunud «Õnnestunud elu».

Kolm tudengiteatrit pakkusid publikule võimaluse tajuda meie keskkonda ja inimkäitumist tavapärasest erineval moel. Nendesse päevadesse mahtus kolme autori neli lavastust.

Tartu Üliõpilasteatri lavastaja ja kunstilise juhi Kalev Kudu loominguarsenalis ei ole mõistuspäratus tavatu nähtus. Absurdilembesus oli ka aluseks ideele kutsuda Eestisse sõprusteatrid Belgiast (Liège’i Kuningliku Ülikooli teater) ja Minskist (Valgevene Riikliku Ülikooli teater).

Kolm tudengiteatrit

Belglased etendasid Franz Kafka novelli alusel dramatiseeritud «Aruande akadeemiale» ning valgevenelased Pavel Prjaško näidendi «Suletud uks. Äärelinnas». Viimase lavastas Kalev Kudu veebruaris Minskis.

Tartu Üliõpilasteater astus minifestivalil üles eelmise aasta repertuaaris olnud Sławomir Mrožeki näidendiga «Ulgumerel». Tartlased mängisid ka Prjaško antidraamat «Õnnestunud elu».

Noortele näitlejatele näis festivali lavastuste absurdistlik maailmatunnetus olevat hingelähedane. Nad mängisid moodsa ühiskonna pinnapealsust, identiteediraskusi ja traditsiooniliste sotsiaalsete normide äraspidisust pühendumise ja innukusega.

Küsimus, kuidas maailmas hakkama saada ennast kaotamata ja inimelu nivelleerimata, kajas lavastustest tugevasti vastu ning näis näitlejatele tõeliselt korda minevat.

Näitlejate materjalivaldamist tuleb tunnustada seda enam, et kuigi etendused olid originaalkeeles ja eri kultuuritaustaga publikule keeleliselt vähem arusaadavad, tehti lavastuste sisu aga mängu ja vaatajatega suhestumisega siiski mõistetavaks.

Festival kulmineerus 12. oktoobril Athenas esietendunud «Õnnestunud eluga».

Nüüdsest Tartu Üliõpilasteatri mängukavva kuuluva teose autoriks on kultusdramaturg Pavel Prjaško, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Kiwa, liikumisjuht Ave Loit. Nähtud etendusel mängisid Kätlin Armei (Lena), Kristin Uusna (Angela), Tauno Tagel (Aleksei) ja Enor Niinemägi (Vadim).

Hoiatus, et lavastuse vaatajate lubatud vanusepiiriks on 14 aastat, «etenduses suitsetatakse ja kasutatakse mittenormatiivset sõnavara», võib üliõpilasteatri suhtes tekitada eelarvamusi. Need hoiatused on publikule siiski pigem arvestamiseks, mitte enda heidutada laskmiseks.

Lavastuslikult ja dramaturgiliselt on lavastuses rõhutud enam vormile. Samuti sellele, kuidas kiirelt üksteise järel vahetuvad intensiivsed pildid ja noorte hulgas igapäevaseks saanud roppustest tulvil, kuid sisult tühi ja pinnapealne kõnepruuk tekitavad vaatajais kas võõritust või äratundmist.

Labasuse piiril

Suurimaks ohuks sellise rohkeid objekte ja detaile eeldava materjali puhul on lava häiriv koormamine butafooriaga või tekstile alla jääv, küündimatu näitlejamäng.

«Õnnestunud elu» peamiseks edemuseks ongi vastupidine – minimalistlik lavakujundus ja väljamängitud groteski, hea maitse ja labasuse piiril balansseeriv näitlejatöö, seda piiri vähemasti see koosseis ei ületanud.

Nelja moraalilõdva ja vastutustundetu inimese, kahe kergemeelse koolitüdruku ja kahe (elu)vennast kehalise kasvatuse õpetaja suhte- ja eluprobleemid kannavad kaht eesmärki. Esiteks, reflekteerida nüüdisaja inimese võõrandumist sotsiaalsest elust ja mõtestatud eksistentsist, ning teiseks, ironiseerida niisuguse mentaliteedi paratamatuse üle.

Lavastuse emotsionaalne foon on kui hüperbool, kus vahelduvad halenaljakas huumor ja jämedakoelised väljendusvahendid nii sõnas kui ka teos.

Kindlasti ei ole «Õnnestunud elu» seetõttu sobiv teatrivaatajate enamikule ning jääb vastuvõetavaks vaid provokatsioone taluvale publikule. Osatäitjatele etteheiteid aga teha ei saa, laval toimuva taga on aimata tugevat trupitunnetust ja proovisaali kontaktiharjutusi.

Deivi Tuppits on Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrant, avaldanud viimati teatriarvustusi tänavuse festivali Treff väljaandes Trefi Teataja, kus ta oli kaaskorrespondent.

«Õnnestunud elu»

• Tartu Üliõpilasteater esietendas 12. oktoobril Pavel Prjaško «Õnnestunud elu».

• Järgmised etendused Athena keskuses on 19., 24. ja 25. oktoobril kell 19.

Tagasi üles