Viljapuu bakterpõletikust ja tamme-äkksurmast lahtisaamiseks tuleb teha valusaid otsuseid, tõdevad teadlased.
Ees seisab pikk heitlus
16. oktoober 2012, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tahame, et Eesti oleks neist väga tõsistest taimehaigustest puhas maa, on vaja haigestunud taimed hävitada,» ütles Eesti Maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitseosakonna taimehaiguste lektor Eve Runno-Paurson.
Nii võime eksportida tervet istutusmaterjali ja aedadesse saab istutada taimi, mis jäävad seal pikemaks ajaks alles, selgitas ta.
«Kiiresti levivad viljapuu bakterpõletik ja tamme-äkksurm on tõesti hullud taimehaigused,» kinnitas EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitseosakonna emeriitdotsent Anne-Liis Sõmermaa. «Need võivad hakata meie puukoolidele pankrotte tekitama.»
Kahest ohtlikust taimehaigusest jagusaamine on inimesele aga pea võimatu missioon. Ühelt poolt on mõlema haiguse tekitajad väga visad. Teisalt on mõlemad haigusetekitajad laialt levinud, kuid see ei tähenda, et kõik need kohad on haigeid taimi täis.
«Taim on nagu inimene. Kui see on tugev ja haigusetekitajal pole soodsaid arengutingimusi, siis ei pruugi taim neisse haigustesse jääda,» selgitas Anne-Liis Sõmermaa.
Ohtlike taimekahjustajate ennetamisse pole tal usku. «Võime aiad puhtaks raiuda, kuid me ei saa looduse vastu – inimene on mikroobidest alati samm maas,» ütles ta. «Neid haigusi pole võimalik ära hoida, sest haigusetekitajad levivad looduslikult, ka mesilastega.»
Mõlemad teadlased soovitasid aiapidajatel kevadel puid-põõsaid terasemalt vaadata. Ploomi- ja kirsipuude pärast võib rahulik olla, need puud viljapuu bakterpõletikku ei jää.
«Kui pirni- või õunapuu küljes on must, justkui põlenud oks, peaks põllumajandusameti asjatundja kutsuma,» märkis Eve Runno-Paurson. «Parem karta kui kahetseda, sest haiged taimed ohustavad kogu ümbruskonda.»