Ohtlik bakter lennutas kolme aasta töö vastu taevast

Põllumajandusamet on alates 2000. aastast Eesti puukoolidest, tootmisaedadest ja ka loodusest võtnud viljapuu bakterpõletiku proove ja sel suvel tuvastati Eestis see ohtlik taimehaigus esimest korda. Juhani puukoolil läks Tartu külje all Lohkva tootmisüksuses viljapuu bakterpõletiku pärast tuleroaks sisuliselt kogu tootmisaed, kus ettevõte ei tohi istikuid kasvatada kolm aastat. Foto: Põllumajandusamet

Juhani puukool põletas ära tuhandeid noori puid-põõsaid ja Aiasõber mitukümmend rododendronit. Sama saatus on ette kirjutatud Jõgevamaal paarile tuhandele vanale õunapuule. Mis küll sünnib? «Taimedega tegelemine on alati seotud riskidega,» kostis aednik Lembit Kaarna, kelle perefirma OÜ Aiasõber peab Tartu lähistel Tähtvere vallas väikest puukooli. «Taimehaigustest pole pääsu, sest elame piirideta Euroopas.»

Aiasõber põletas ära mitukümmend rododendronit, sest põllumajandusamet tuvastas seal esimest korda ohtliku taimehaiguse tamme-äkksurma Eestis kasvatatud rododendronitelt. Seni oli seda haigust meil leitud üksnes teistest riikidest Eestisse toodud taimedelt.

Augustis teatas põllumajandusamet, et Eesti kahest koduaiast, Jõgevamaa tootmisaiast ja Juhani puukoolist, on leitud teine ohtlik taimehaigus, viljapuu bakterpõletik. Nüüd on see haigus leitud lisaks veel ühest koduaiast.

Tamme-äkksurma ja viljapuu bakterpõletiku leid tähendab Eestis puule-põõsale surmaotsust. Euroopa Liidu direktiivi järgi on Eesti viljapuu bakterpõletikust puutumata maa ning haiguse avastamisel tuleb haiged taimed ja nende ümber kasvavad puud-põõsad põletada.

Suur põletamine

Juhani puukoolile tõi viljapuu bakterpõletik Lohkvas suure hävitustöö. «Euroliidu direktiivi järgi on viljapuu bakterpõletik ohtlik taimehaigus ja kui see haigus Eestis nüüd esimest korda avastati, läksid meie ametnikud paanikasse ning võtsid hävitava hoiaku,» ütles ASi Plantex Juhani puukooli tegevjuht Ivar Lepmets.

Et Lätis avastati viljapuu bakterpõletik üsna Eesti piiri lähedalt juba 2007. aastal, siis on Ivar Lepmetsa sõnul vähetõenäoline, et Eestis seda haigust varem polnud. «Tänavu oli ilm haiguse väljalöömiseks väga soodne, suvi oli vihmane ja jahedam,» lisas ta.

Ivar Lepmets ei soovinud põletamisele määratud istikute arvu avaldada. «Kui avastatakse haige taim, siis tuleb nii see taim kui ka selle ümber kümne meetri raadiuses kasvavad taimed hävitada,» rääkis ta. «Meil määrati põletamisele tohutu hulk taimi, tuleroaks läks kolme aasta toodang: põletada tuli pirni- ja õunapuud, pihlakad, küdooniad, viirpuud, toompihlakad ja tuhkpuud.»

Jõgevamaal leiti viljapuu bakterpõletik kümnehektarisest õunapuuaiast, põletada tuleb 2000 vana puud. Selle tootmisaia tegevjuht ei soovinud ajalehes avaldada oma nime ega aia asukohta. «Meil on lageraie tegemata, sest kaebasime põllumajandusameti otsuse kohtusse,» selgitas ta. «Selles asjas on palju vasturääkivusi.»

Kohtusse viis ettevõte avalduse näiteks sellepärast, et viljapuu bakterpõletiku tuvastanud Põllumajandusuuringute Keskuse laboril pole selle haiguse analüüsimiseks akrediteeringut ning et Inglismaa laboris tehtud analüüs andis haiguse kohta negatiivse tulemuse.

Ka Lembit Kaarnal ja Ivar Lepmetsal on kahtlusi Eesti labori tulemuste kohta. «Esimene kiirtest andis meil tamme-äkksurma kohta negatiivse tulemuse, positiivne tulemus tuli laboris,» ütles Lembit Kaarna. «Kuidas saab olla, et üks proov on puhas ja teine mitte? Üks inimene lasi meilt ostetud rododendronile analüüsi teha ja proov oli puhas.»

«Mais tuvastati meilt ühte eraaeda ostetud pirnipuul viljapuu bakterpõletik,» rääkis Ivar Lepmets. «Pärast seda võeti meilt analüüsid, need olid puhtad. Suvel võeti uued proovid ja siis avastati haigus. Samas näitasid meie puukoolist Inglismaa laborisse saadetud proovid, et tegu pole agressiivse bakteriga. Ka polnud meie taimedel viljapuu bakterpõletikule iseloomulikku bakterilima.»

Et Lohkvas on nüüd kõik põletamisele määratud taimed põletatud, võib Ivar Lepmetsa sõnul sajaprotsendise tõenäosusega kinnitada viljapuu bakterpõletiku puudumist Eesti puukoolidest vaid Juhani puukooli Lohkva tootmisüksuses, kus pole enam ühtegi selle ohtliku taimehaiguse peremeestaime.

Kahtlusi oli rohkem

Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa sõnul ei avastatud Eestis ühelgi viljapuu bakterpõletikuga saastunud taimel bakterilima. Kuid teised haigusele iseloomulikud tunnused, näiteks võrsete pruunistumine ja võrsetipu allapoole kaardumine, olid Juhani puukoolis ja ka sealt kahte koduaeda ostetud taimedel. «Juhani puukooli Inglismaal tehtud analüüside puhul näitasid kõik testid tugevat positiivset tulemust,» lisas ta.

Ohtlike taimehaiguste pärast on ärevad ajad ka teistes puukoolides: käivad jutud, et viljapuu bakterpõletik on leitud 11 puukoolis, nende hulgas ka suurtel tegijatel. «Ei oska öelda, kust on see arv võetud,» kostis Riina Koidumaa. «Meil oli tõepoolest kahtlus kümne puukooli, veel kahe eraaia ja kahe taimede jaemüügikoha suhtes.»

Kahtluse tekitas kolmeosalise analüüsi üks etapp, mis andis proovides positiivse tulemuse. «Aga lõplik analüüsimeetod ei andnud kinnitust, et neis kohtades oli tegu viljapuu bakterpõletikuga,» selgitas Riina Koidumaa. Kontroll neis ettevõtetes jätkub järgmisel aastal.

Kuidas viljapuu bakterpõletik Eestisse sattus, ei oska keegi öelda. Kahest koduaiast leitud haigestunud pirnipuud olid sel kevadel ostetud Juhani puukoolist, kolmas pirnipuu pärines teisest puukoolist. «Ei saa välistada, et Juhani puukooli on haigus tulnud mujalt riigist pärit saastunud paljundusmaterjaliga,» rääkis Riina Koidumaa. «Jõgevamaa õunapuuaias on pigem loodusliku leviku võimalus.»

Jõgevamaa õunapuuaia juurde jõudnud, selgitas ta, et Põllumajandusuuringute Keskuse labor kasutab analüüside tegemiseks rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

«Meie teada ei ole viljapuu bakterpõletiku analüüsimise meetod Euroopa üheski laboris akrediteeritud,» ütles ta. «Põllumajandus­amet Inglismaal tehtud analüüse ei arvesta, sest tellime analüüsid Põllumajandusuuringute Keskuse laborist, kust saame ametlikud vastused.»

Kõik ei saa toetust

Viljapuu bakterpõletikust ja tamme-äkksurmast laiemalt rääkides tõdes Riina Koidumaa, et need haigused toovad Eesti ettevõtjatele kaasa suuri probleeme, sest ebameeldivaid külgi on palju. Praegu saavad hävitamisele määratud taimede eest toetust taotleda ettevõtjad, kuid haigete taimede hävitamiseks tehtud töö kulu, näiteks kändude väljajuurimiseks välja käidud raha, ei hüvitata.

Koduaednikel pole viljapuu bakterpõletiku korral riigilt tuge loota, ka tamme-äkksurma juhtudega ettevõtjad  jäävad riigi abita.

Hea on aga see, et põllumajandusministeerium on asunud tegutsema: praegu saab sel aastal avastatud viljapuu bakterpõletikuga puukool istikute hüvitamise toetust taotleda alles 2014. aastal, nüüd soovib ministeerium määrust muuta, et toetust kiiremini maksta.

Ka otsib põllumajandusamet Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist teadlasi, keda kaasata viljapuu bakterpõletiku vastu tegutsema. «Eesti Maaülikoolis ei ole kahjuks taimede bakterhaigustega tegelevaid teadlasi,» ütles Riina Koidumaa.

Kuid kas viljapuu bakterpõletiku korral tuleb ikka kogu aed maatasa teha? Juhani puukoolile pakuti Riina Koidumaa sõnul võimalust jätta saastumiskahtlusega taimed kolmeks aastaks karantiini. «See on vale jutt,» väitis Ivar Lepmets. «Meil on ettekirjutus, mis ütleb üheselt, et taimed tuleb põletada.»

Riina Koidumaa sõnul loobus Juhani puukool saastumiskahtlusega taimede karantii-nist, sest sel ajal ei saa taimi müüa, aga hoolduskulud jäävad. Kolme aasta pärast on suuri taimi raske müüa ja halva õnne korral ei saagi müüa, sest haigus võib siiski välja lüüa.

Äärmuslikud abinõud

«Haigestunud taimede hävitamine ei meeldi kellelegi, kõige vähem meeldib see istikute tootjatele,» märkis Riina Koidumaa. «Aga see on ainus võimalus. Kui me kohe drastilisi meetmeid kasutusele ei võta, läheb asi kiiresti käest. Lätis ja Leedus suudeti viljapuu bakterpõletikule piir panna ainult tänu suurele hävitustööle.»

Lätis avastati viljapuu bakterpõletik 2007. aastal Stalgenes. Lõunanaabrid hävitasid tol aastal 2584 õuna- ja pirnipuud, 9 pihlakat, 4 tuhkpuud ja 277 meetrit viirpuuhekki. Järgmisel aastal hävitati 16 pirni- ja õunapuud ning üks viirpuupõõsas.

Leedus läks 2005. aastal tuleroaks üle 92 000 viljapuu bakterpõletiku peremeestaime, 2006. aastal oli neid taimi üle 93 000, 2007. aastal 53 880 ja 2008. aastal kolm.

«Viljapuu bakterpõletik on nüüd Eestis ja sellega tuleb õppida elama,» ütles Ivar Lepmets. «On fakt, et puukoolis ei tohi sellist haigust olla, ja ükski puukooli pidaja ei vaidle sellele vastu, et haiged puud tuleb hävitada. Aga sellega ei saa küll nõus olla, et kõik istikud tuleb hävitada. Kui teistele puukoolidele rakendatakse samu meetmeid, mis meile, siis jääb Eestis taimeaedadest alles vaid must maa.»

Aiasõbral pole hävitatud rododendronite pärast lootust riigilt abi saada, sest tamme-äkksurma korral riik hävitatud taimi ei hüvita.

«Suurt kahju me ei saanud, kasu kah mitte,» ütles Lembit Kaarna. «See juhtum meil käimist ja ostmist ei vähendanud. Mõnes mõttes oli sellest isegi kasu: silmaring laienes ja minu kui aedniku pädevus suurenes. Kui hävitatavaid taimi olnuks rohkem, oleks mu toon ilmselt teine.»

Arvamus

Raimond Strastin, Eesti Aiandusliidu tegevjuht:

Eestist leitud viljapuu bakterpõletik paneb puukoolide omanikud ja ka koduaednikud uude olukorda.

Põllumajandusametil on seaduslik õigus sundida ettevõtjaid ja eraisikuid haigestunud istikuid hävitama. Samas puudub Eestis viljapuude bakterpõletiku puhul kogemus.

Muu maailma praktika näitab, et uues olukorras kaasatakse lahenduste otsimisse kõigepealt teadlased. Minu teada pole põllumajandusamet viljapuude bakterpõletiku pärast Eesti Maaülikooli taimehaiguste teadlaste poole pöördunud.

Ettevõtjatele tekitab küsimusi analüüside võtmine: meil pandi kõik proovid ühte katlasse, ei märgistatud ära, missuguselt taimelt oks analüüsimiseks võeti. Selline tegevus annab aluse hävitada kogu aed ja Juhani puukoolis nii juhtuski. Löögi all on ka Jõgevamaa üks suur vana õunapuuaed.

Terve talupojamõistus ütleb, et kui avastatakse haige taim, siis see hävitatakse, aga selle ümber kasvavad taimed isoleeritakse ja need jäävad teatud ajaks järeleval­ve alla. Eestis pole praegu sihikul aga üks haige puu, vaid terve aed, kogu ettevõte.

Kui taimed tuleb siiski hävitada, siis on vaja hävitatud istikud ja ka nende hävitamise kulu kiiresti hüvitada. Läti ja Leedu hüvitasid viljapuude bakterpõletiku pärast hävitatud taimede hinna ja selleks kulunud töö maksumuse 90 päevaga. Õnneks põllumajandusministeerium tegeleb meil nüüd vastava määruse muudatusega.

Viljapuude bakterpõletik on nagu loodusõnnetus: võid olla eeskujulik puukooli pidaja, aga see haigus võib su aeda jõuda rändlindude või mesilastega.

Nüüd on Eestis avastatud selle haiguse esimene puhang ja tootjad ootavad riigilt tuge. See tugi pole aga seni piisav. Targem oleks hoog maha võtta ja mõelda, missugused võimalused on meil muutunud olukorras käitumiseks, et ettevõtte kahju oleks väikseim.

Viljapuu bakterpõletik

• Roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigust, üheks ohtlikemaks viljapuude haiguseks peetavat bakterpõletikku põhjustab bakter Erwinia amy­lovora.

• Viljapuu bakterpõletik pärineb Põhja-Ameerikast, esmakirjeldus on New Yorgi osariigist 1780. aastast. Euroopasse sattus haigus 1950. aastatel, esmaleid oli Inglismaal Kentis 1957. aastal. Nüüd on haigus Euroopas levinud, meile lähematest riikidest on viljapuu bakterpõletikku leitud Hollandis, Belgias, Saksamaal, Taanis, Poolas, Rootsis ja Norras. Leedus olid esmaleiud 2005., Lätis ja Valgevenes 2007. aastal.

• Viljapuu bakterpõletiku olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, toompihlakas, ebaküdoonia, küdoonia, Davidi fotiinia, villpööris, tuliastel ja astelpihlakas.

• Haiguse kahjustus sarnaneb tulekahjustusega: õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse ja võib rebeneda, koorealune puit on punakas. Haiguse iseloomulik tunnus on bakterilima – haigestunud taimeosadest eritub piimvalgeid või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku. Väga iseloomulik on haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180 kraadi allapoole. Puud võivad hävida 1–2 aastaga.

• Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite servades. Taimeosadel säilib bakter kuni kuu, mullas see ei säili. Haigus võib olla peiteline, mõnel aastal haigustunnuseid pole, kuid bakterile soodsal aastal võivad tekkida haiguspuhangud. Tõve levimiseks on väga soodne üle 18-kraadise temperatuuriga küllalt niiske ilm, nagu oli tänavune suvi.

• Viljapuu bakterpõletiku kaugem levik võib toimuda taimede (eriti paljundusmaterjali), taimeosade ja õietolmuga ning mesilastarude viimisel nakatunud piirkonnast välja. Peetakse võimalikuks ka levikut rändlindudega.

• Paikselt levitavad haigust tolmeldavad ja taimemahla imevad putukad, sealhulgas mesilased. Haigus levib ka tööriistade (nt aiakäärid), sõidukite ja inimtegevusega.

• Saastunud ja saastumiskahtlased taimed hävitatakse põletades. Haiguskollet ümbritsevas 500-meetrise raadiusega saastumisohus vööndis kasvavate viljapuu bakterpõletiku peremeestaimede ja nende istikute müük ning emapuude kasutamine paljundamiseks keelatakse vähemalt kolmeks aastaks.

Tamme-äkksurm

• Taime hukkumisega lõppevaks tamme-äkksurmaks kutsutavat taimehaigust tekitab patogeenne seen Phytophthora ramorum, mis levib nakatunud taimede, mulla, küttepuude, inimese jalanõude, sõiduki rataste külge jäänud mulla ning ka kastmis- ja põhjaveega. Õhus levivad haigusetekitaja spoorid vihma, veepritsmete ja suure õhuniiskuse korral ka tuulega. Haigusetekitajate arenguks on optimaalne temperatuur 20 kraadi piires.

• Esimest korda avastati tamme-äkksurma haigustunnuseid 1990. aastatel USAs California ja Oregoni piirkonnas tammedel. Euroopas on haigusjuhtumeid kõige rohkem avastatud Hollandis, Suurbritannias ja Saksamaal, neid on leitud ka Soomes. Euroopas on tamme-äkksurm levinud enamasti dekoratiivtaimedel. Eestis tuvastati tamme-äkksurm esimest korda 2006. aastal Hollandist toodud rododendronitel, tänavu tuvastati esmaleid Eestis kasvatatud rododendronitel. Eesti loodusparkides kasvavatel peremeestaimedel pole seni seda ohtlikku taimekahjustajat leitud.

• Tamme-äkksurma tekitava seene peremeestaimed on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel, harilik pohl, kanarbik, harilik laanelill, harilik saar, paljaviljaline kibuvits, raagremmelgas, paakspuu jt.

• Müümisel peab rododendronil ja lodjapuul olema taimepass, mis kinnitab taime kontrollimist kasvamise ajal.

• Haigusele on kõige vastuvõtlikum rododendron. Haigustunnused on võrsete närbumine ja lehelaiksus.

• Kui puukoolidest, puukoolide ümbrusest või koduaedadest võetud proovidest avastatakse tamme-äkksurma tekitaja, põletatakse saastunud taimed ja kõik kahe meetri raadiuses kasvavad peremeestaimed. Nakatunud taimedest 10 meetri raadiuses olevad peremeestaimed tunnistatakse saastumiskahtlasteks, nende müük peatatakse ja taimed jäävad kolmeks kuuks järelevalve alla.

• Kui tamme-äkksurma tekitajaga taim leitakse müügikohas, tunnistatakse saastunuks ja põletatakse kogu partii, sealhulgas teistesse müügikohtadesse saadetud taimed.

• Taimekaitseseaduse järgi on inimesed ja ettevõtted kohustatud ohtliku taimekahjustaja (ka viljapuu bakterpõletiku) esinemise või selle kahtluse korral teavitama põllumajandusametit.