• Viljapuu bakterpõletiku kaugem levik võib toimuda taimede (eriti paljundusmaterjali), taimeosade ja õietolmuga ning mesilastarude viimisel nakatunud piirkonnast välja. Peetakse võimalikuks ka levikut rändlindudega.
• Paikselt levitavad haigust tolmeldavad ja taimemahla imevad putukad, sealhulgas mesilased. Haigus levib ka tööriistade (nt aiakäärid), sõidukite ja inimtegevusega.
• Saastunud ja saastumiskahtlased taimed hävitatakse põletades. Haiguskollet ümbritsevas 500-meetrise raadiusega saastumisohus vööndis kasvavate viljapuu bakterpõletiku peremeestaimede ja nende istikute müük ning emapuude kasutamine paljundamiseks keelatakse vähemalt kolmeks aastaks.
• Taime hukkumisega lõppevaks tamme-äkksurmaks kutsutavat taimehaigust tekitab patogeenne seen Phytophthora ramorum, mis levib nakatunud taimede, mulla, küttepuude, inimese jalanõude, sõiduki rataste külge jäänud mulla ning ka kastmis- ja põhjaveega. Õhus levivad haigusetekitaja spoorid vihma, veepritsmete ja suure õhuniiskuse korral ka tuulega. Haigusetekitajate arenguks on optimaalne temperatuur 20 kraadi piires.
• Esimest korda avastati tamme-äkksurma haigustunnuseid 1990. aastatel USAs California ja Oregoni piirkonnas tammedel. Euroopas on haigusjuhtumeid kõige rohkem avastatud Hollandis, Suurbritannias ja Saksamaal, neid on leitud ka Soomes. Euroopas on tamme-äkksurm levinud enamasti dekoratiivtaimedel. Eestis tuvastati tamme-äkksurm esimest korda 2006. aastal Hollandist toodud rododendronitel, tänavu tuvastati esmaleid Eestis kasvatatud rododendronitel. Eesti loodusparkides kasvavatel peremeestaimedel pole seni seda ohtlikku taimekahjustajat leitud.
• Tamme-äkksurma tekitava seene peremeestaimed on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel, harilik pohl, kanarbik, harilik laanelill, harilik saar, paljaviljaline kibuvits, raagremmelgas, paakspuu jt.
• Müümisel peab rododendronil ja lodjapuul olema taimepass, mis kinnitab taime kontrollimist kasvamise ajal.
• Haigusele on kõige vastuvõtlikum rododendron. Haigustunnused on võrsete närbumine ja lehelaiksus.
• Kui puukoolidest, puukoolide ümbrusest või koduaedadest võetud proovidest avastatakse tamme-äkksurma tekitaja, põletatakse saastunud taimed ja kõik kahe meetri raadiuses kasvavad peremeestaimed. Nakatunud taimedest 10 meetri raadiuses olevad peremeestaimed tunnistatakse saastumiskahtlasteks, nende müük peatatakse ja taimed jäävad kolmeks kuuks järelevalve alla.
• Kui tamme-äkksurma tekitajaga taim leitakse müügikohas, tunnistatakse saastunuks ja põletatakse kogu partii, sealhulgas teistesse müügikohtadesse saadetud taimed.
• Taimekaitseseaduse järgi on inimesed ja ettevõtted kohustatud ohtliku taimekahjustaja (ka viljapuu bakterpõletiku) esinemise või selle kahtluse korral teavitama põllumajandusametit.