Risto Mets: viimane aeg koldele mõelda

Tartu Postimehe reporter Risto Mets. Foto: Sille Annk

Lõunamaale suuna võtnud kured ja haned kuulutavad teadupärast kurja ilma. Meil tähistab see aega, mil inimesed asuvad puusülemeid tuppa kandma. Kuid oh häda – pliit ajab suitsu sisse ja ahi tõmbab tagurpidi, justkui oleks lind korstnasse pesa teinud. Veel hullem, kui lõõrides läheb tahm suure raginaga põlema või immitseb suitsu kohast, kust seda tulla ei tohiks.

Neid märke oleks rumal eirata. Kütteseadmed on ilmselgelt korrast ära ning kutsuda tuleb korstnapühkija. Mõelda, et ehk ei juhtu midagi, elan talve üle, küll siis vaatab, on enesepettus, mis võib lõppeda traagiliselt.

Ühes ilmade jahenemisega heliseb üha sagedamini häirekeskuse telefon. Septembri algusest siiani on päästjad Lõuna-Eestis kustutanud kolm rikkis kütteseadmest alanud tulekahju. Päästjad loodavad, et seni üsna tagasihoidlik väljakutsete hulk näitab inimeste teadlikkuse kasvu ning kõigil on korstnad kenasti pühitud. Samas on sügis olnud üsna soe ja tõehetk tuleb alles pakasega.

Teades, et tuli nalja ei mõista, harjan lõõre ka oma kodus vähemalt korra aastas. Kindluse mõttes kutsusin siiski korstnapühkija. Ehkki olin enda arvates pliiditruubi üsna korralikult puhtaks teinud, sai kogenud korstnapühkija mu tööd üle tehes saagiks üsna mitu liitrit tahma. Lisaks soovitas ta teha pliidile juurde veel ühe puhastusava, et saaks lõõre paremini puhastada.

Hea töö ja väärt nõu – mõnikümmend eurot aastas ei ole suur kulutus selle nimel, et suitsuandur mu kodus iialgi tööle ei hakkaks. Igaks juhuks panen talle siiski uue patarei sisse.

Et ahi-pliit ikka sooja annaksid ja kauem töökorras püsiksid, tuleb küttematerjali korralikult valida. Saetööstuse jäätmed on pigem hädavariant. Mööblivabrikute ülejäägid annavad aga nii valusa tule, et ahi võib ära laguneda. Seega tuleb kütta parasjagu kuiva halupuuga. Kaks-kolm aastat võiksid puud esmalt kuuris kuivada, alles siis on need ahju ajamiseks ideaalsed.

Kindlasti ärge andke järele kiusatusele susata koos halgudega koldesse mahlapakke, kilekotte või vanu kummikuid. Suure tossuga põlev kumm, kile ja plast katavad lõõrid tiheda ja soojust mitte juhtiva pigikihiga. Mõni ime, et ahi hiljem kuidagi soojaks ei taha minna.