T, 7.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu turgutab uut eelarvet laenurahaga

Jüri Saar
, reporter
Tartu turgutab uut eelarvet laenurahaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Argo Annuk
Argo Annuk Foto: Sille Annuk

Ehkki uuel aastal Tartu eelarve tulud kasvavad, on möödapääsmatu ka linnale raha juurdelaenamine, nentis rahanduse abilinnapea Argo Annuk. Küsimus on, kui palju laenata.

Järgmise aasta eelarveks kavandab Tartu linn 146 miljonit eurot, mis on üle 11 protsendi enam kui tänavu, kuid mitte kõik sellest kasvust ei tule tulude suurenemisest. Osa läheb laenude refinantseerimise ja osa juurdelaenamise arvele.

Annuk tõi positiivsena välja, et üksikisiku tulumaksu laekumine linnaeelarvesse kasvab, ootuste järgi 5,9 protsenti võrreldes selle aastaga. Osalt on see tänu maksumaksjate hulga ja nende palga kasvule, osalt tänu sellele, et tulumaksust omavalitsustele laekuv summa järgmisel aastal pisut suureneb, praeguselt 11,4 protsendilt 11,57 protsendile. Seda on siiski vähem kui enne masu, mil omavalitsused said kasutada 11,93 protsenti.

Annuk tõi välja, et masu­aastail jagunes üksikisiku tulumaksu laekumine era- ja avaliku sektori vahel pooleks, nüüd on erasektori osa 58 protsenti ja avaliku sektori osa 42.

Lahtisi otsi veel jagub. Annuk märkis, et on teadmata, milliseks kujuneb meedikute palk ja kui palju ikkagi tõuseb õpetajate palk. Tartu suur tööandja Tartu Ülikool linna andmeil palgatõusu ei kavanda, ametnike palgatõusu ei kavanda ka linnavalitsus.

Linna tuleva aasta eelarve taotlused on kokku arvutatud, osakondade põhjendused ja eelistused ära kuulatud. Taotlused ületasid tulusid 20 miljoni euroga.

Tegevuskulud kasvavad

Murekoht on see, et kuigi tulud kasvavad, suureneb hoogsalt ka tegevuskulu, arvestuslikult nelja miljoni euro võrra. «Otsad on lahti küsimuses, milliseks kujuneb riigi poolt õpetajate alampalga piirmäär. Linn on arvestanud, et see on 700 eurot, kuid kuluaarides on ka räägitud, et see summa võib olla 715,» lausus Annuk. «Kõik õpetajad ei saa raha riigilt.»

Investeeringute eelarvesse on linna panuse kontrollsumma 30 miljonit. Uute taotluste alusel raha jagamise teeb keerulisemaks, et 11 miljonit on juba varasemate otsustega ära jagatud või on seotud välisprojektide omaosalusega. Selle arvu sees on näiteks neli miljonit eurot Idaringtee raha ning lasteaedadele uute rühmaruumide juurdeehituse 2,4 miljonit ja Nooruse 9 koolihoone ostu ligi 1,2 miljonit eurot.

Taotluste pingereas on kõrgel kohal Sõpruse silla paisuvuukide ja avariiliste talade remont miljoni euroga ja Kroonuaia silla paisuvuugi remont 60 000 euroga. Teeremondi eelarve kiiret kasvu ette ei nähta.

Koolimajad linnale tagasi

Taotlustes on suurte summadega ka koolimajade remont, millele ei jagunud heitmekvoodi müügi raha.

Laenu võtab Tartu tuleval aastal kindlasti. Üle 15 miljoni euro on vaja vanade laenude refinantseerimiseks, kuid eelmisel nädalal tutvustatud kava järgi on plaanis ka suurusjärgus 1,5 miljonit eurot juurde laenata. Annuk nimetas, et Idaringtee ehituse omaosaluse võiks katta laenurahaga.

Kaalutakse Masingu ja Poska kooliga seotud kohustuse väljaostmist Riigi Kinnisvaralt, et tulevikus kulusid kokku hoida. Seegi võiks toimuda laenuraha eest. Ka Sõp­ruse silla puhul võiks kaaluda laenuraha.

Omavalitsuste laenukoormus tohib olla kuni 60 protsenti puhastuludes, Tartu koormus on umbes 54 protsenti.

Linnavalitsus plaanib viia eelarve tasakaalu oktoobri lõpuks ja saata eelarve eelnõu volikokku novembri lõpuks.

Märksõnad
Tagasi üles