Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/10/11/1367804t1hd7a4.jpg)
Eesti Maaülikool ei saa uue aasta riigieelarvest veterinaarkliiniku kulude katteks 460 000 eurot lisa, mis seab veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi hinnangul tõsisesse ohtu loomaarstiõppe usaldusväärsuse.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor ning ingliskeelset õppekava kokku paneva töörühma juht Toomas Orro ütles, et kui kliiniku kroonilisele rahapõuale leevendust ei tule, lõpeb esimese kokkuhoiumeetmena ilmselt ööpäev läbi valve väikeloomakliinikus.
«Suurt võitu see samm ei anna, kuid hakkab ühel hetkel ohustama meie rahvusvahelist akrediteeringut,» rääkis Orro. «Võime kaotada usalduse nii loomaomanike kui ka üliõpilaste silmis.»
Kui kvaliteet kukub
Euroopa Loomaarstiharidust Andvate Õppeasutuste Assotsiatsioon (EAEVE) hindas maaülikooli loomaarstiõppe taseme euroliidu nõuetele vastavaks 2009. aastal.
Ehkki akrediteering kehtib kümme aastat, pole Orro sõnul mõeldav, et maaülikool teeb öövalvet kinni pannes assotsiatsiooni ees näo, nagu oleks kõik parimas korras. «Kui kliiniline tegevus koomale tõmbub, võib juhtuda, et me ei suuda enam korraldada ka kliinilist õpet,» lisas ta. «Sel juhul peame ise paluma, et meid eemaldataks akrediteeritud õppeasutuste nimekirjast.»
Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Andres Aland leidis, et haridus- ja teadusministeerium ei mõista endiselt EAEVE akrediteeringu tähtsust, kui väidab näiteks, et öövalve olemasolu pole loomakliiniku kvaliteedi näitaja.
«Raske on mõista selliseid seisukohti, kui samas räägitakse ingliskeelse õppe avamise hädavajalikkusest,» tõdes Aland. «Ingliskeelse õppe avamisel pole mingit mõtet, kui hakkame kvaliteedistandardis järele andma.»
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets tõdes, et kõrge õppetaseme hoidmiseks oleks veterinaarkliinikul kindlasti lisaraha tarvis, kuid esmalt tuleb otsida seda maaülikooli enda eelarves rõhuasetusi muutes.
Laidmets vihjas, et 2013. aasta riigieelarve projekti on kirjutatud 300 000 eurot EMÜ Märja katselauda ehituse laenumaksete tasumiseks.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et ingliskeelne loomaarstiõpe peab tuleval aastal kindlasti algama. Milline summa õnnestub leida veterinaarkliinikule lisaks, tõmmates ülikooli muid kulusid koomale, on Klaasseni sõnul vara ennustada.
Tasulise õppeta ei saa
Ingliskeelse loomaarstiõppe alustamine 2013. aastast on maaülikoolile sisuliselt paratamatus, sest seadus võtab ülikoolidelt võimaluse küsida õppekulude hüvitamist eesti keeles õppivailt tudengeilt.
Umbes 35 välistudengit, peamiselt soomlast, kes seni on igal aastal loomaarstierialale võetud, on seni õppinud eesti keeles. Nende makstav õppemaks on katnud kolmandiku loomaarstiõppe üldkuludest. Eesti kodanikest tudengeid, kes õpivad riigi kulul, on võetud aastas vastu veerandsada.